Mu võrratu host pidi täna minema Birminghami, tagasi tuleb alles homme õhtul. Seetõttu otsisin ma endale tänaseks uue hosti. Kõik oli kena ja lilleline, kuni selgus, et keegi Phillipi majanaabritest on ukse lukku keeranud. Nad vist ilmselt ei teadnudki, et ma ikka veel neil olin, sest mina neid kordagi oma ihusilmaga ei näinudki, ainult kuulsin. Noh ja siis ma helistasin Philile ja kurtsin muret, mille peale ta rõõmsalt ütles, et noh elutoas on ju aken- ole aga mees ja roni välja:) Ehk siis upitasin ma oma 20kg kohvri aknast välja, siis läpakakoti ja siis käekoti ja siis pugesin ise ka rõõmsalt aknast välja ning küsisin kõrvalmaja ees asuvate töömeeste käest viisakalt, et tea kuspoole see rongijaam ka jääb? See on nagu hommikune walk of shame, totaalselt uuele tasandile viiduna.
No comments:
Post a Comment