Sunday, December 30, 2007

melanhoolik

Sesmõttes, et eelmine uusaasta öö oli selline, et pea kohal olid mitmekümned raketid, aed oli sumisevat ja kallistavat rahvast täis ja mina olin paljajalu lumes ja mul oli ükskõik sest Sillu seisis minu kõrval ja ma ütlesin talle et ma teda armastan

lõhkine donna

Ma tulin eile Pärnus koju, võtsin Donna kätte ja hakkasin parasjagu kiitma kui kaunis ta on, kui ma ühtäkki märkasin mitte-nii-kaunist haava ta kõril. Ja selle peale istus Donna mu lauale ja hakkas seda verist auku sügama oma miljonimeetriste küüntega...ja siis NÄRIMA. Hea et ma trauma äärel olles ei üritanud teda elastiksidemega kinni siduda, sest ma kartsin et ta ärib kogemata oma pea maha. Ühesõnaga helistasin m läbi KÕIK loomakliinikud, agakuna on püha, siis HUI on mõni lahti. Samahästi võiks pühadeaegu haiglad kinni olla, lootes et keegi nagunii SIIS haigeks ei jää(A)

ühesõnaga 2 jaanuaril jooksen ma vetenaari juurde kes mu Donna tuttuueks teeb

Monday, December 24, 2007

Jõuluaeg on alati tore, vaatan aastast-aastasse samu totraid jõulufilme. Siis sõidan Kohilasse, kus ma söön kakskend minta, nõuan ülejäänd kaks tundi kinke, siis saan lamedad kingid, ja tahan koju, aga kunagi ei saa koju, järgmine päev hoopis Pärnusse.. Ohjuudas, igatahes ei viitsi kellelegi jõule soovida, enamikele olen juba päriselt soovinud, kellele tahtsin.

Muidu tänud laurale maaaaailmailusamate magamispükste eest:O

Saturday, December 22, 2007

houhouhou

Täna taipasin kui väga olin ma igatsenud L.iga suhtlemist, nii normal.

Muidu täna: sain kingi, karbi(äärmiselt tühja),verise mehega jutule, koridoris konutada,tunda füüsilist elu allakäiku, siis selle tõusu õllega, wc-puudust ja samaarasid.

Friday, December 21, 2007

oijah

siit võite mind leida ühte lauset ütlemas 28 dets. Ma olen see punase vestiga friik, kes ühe diibi lause siirusest peksis.

Täna olid selle asja võtted, lahe et ma igas kaadris:; nihelesin, sügelesin, tõmblesin.

Wednesday, December 19, 2007

pidu

käisin sillu jõulupeol ja sain teada, et ma olen päkapikumütsiga imeilus:P

Tuesday, December 18, 2007

muidu ma ei mõista kuidas mõni saab nii kole olla?!
mu  vend kuses mulle täna voodisse! SKOOOR

Monday, December 17, 2007

Lisaks veel selle, et nüüd kus mu hinded on mitteniihalvadkuimakartsin (siiski 2 kolme ja ülejäänd neljad) siis on mul kõik kuidagi veel paremigi?

Kõik on suhtumises kinni! Kui ma korrutan endale et kõik on sitt, võin ma tuua näiteid et mul pole see periood ühtegi viite, ja ma olen nii kole, ja mul pole juukseid peas ja elu imeb mu**i. Samas mina mõtlen POSITIIVSELT!:D

Pohhui et viisi pole, kunagi pingutan kah selle nimel. Sest need hinded mis praegu on, appi ma pole ju kordagi ÕPPINUD, mida ma tahtsin üldse:D?! JA pohhui et ma olen kole,kiilakas ja paks, mul on Silver keda ma saan näiteks söögilaua taga niimoodi naerma ajada, et ta kogu oma joogi mööda kööki sülgab:( Üldiselt ma kavatsen temaga veeta enamuse oma vaheajast  ( välja arvatud kolm päeva kus ma olen Kohilas-Pärnus)

Armastan elu! Vahel ma juurdlen selle üle, et mida ma ometi teinud olen niiiiiii head, et ma sain vastu maailmaparima eluarmastusest noormehe:(

Armastan!

Seda et ma sain füüsika nelja!! Ja et mul on kodus palju kommi, ja et mul on Sillluu(L) Ja praegu on võsareporter:( Ma ARMASTAN seda, kuigi kõik leiavad et see on lame:( Ja meeleheitel koduperenaised!! JAAAA!!!

Isegi mõte jõuludest ei aja enam ropsima..

Ps! Kirjutasin täna koolis nii diibi miniatuuri surnud kutsikast, et kui ma selle ette lugesin,siis hakkasin ise nutma:(

Sunday, December 16, 2007

et nii saaks olema ka!

Today's fortune: Stop searching forever, happiness is just next to you

Saturday, December 15, 2007

Kuigi ma tean et kogu sita sees on nii mõnigi asi, millest tasub kinni hoida, siis praegu ma neid üles ei leia

Wednesday, December 12, 2007

püha müristus

Vihkan ennast, for I am the KÕIGESUUREMIDIKASMAAMUNAL. Peale Laura bloogi lugemist, mõtlesin et KUNAGI enam ei ütle Sillule pahasti ja järgmine hetk leidsin ma enda tal soovitamas bussi alla jääda

nice

Tuesday, December 11, 2007

eelmist posti saavad lugeda need, kes mult parooli küsivad, ma lihtsalt ei taha et igaühel oleks võimalus seda lugeda:( näiteks sillu emal:D

viis piita

Põhimõtteliselt hakkas ema mulle, samal ajal kartulit ja mune praadides, vestma tagasihoidlikku lugu, kuidas mu isal mingi teema uksepiitadega oli.

Sissejuhatuseks mainiksin ära, et JAA mul oli keskmisest normaalsem lapsepõlv.

esimene piit: Mina olin umbes kolmekuune, kui mu isa ja ema otsustasid minna ja näidata mind ka mu isa vanaemale. Kuna me elasime Pärnus, siis see oli suhteliselt kena tripp Tallinnasse mustamäele. Läksidki siis, laps kaenlas rõõmsalt külla. Olime seal umbes kaks tundi, kui isa leidis et peaks poodi minema. Läks. Möödus tunnike, järgmine hetk oli möödas nädal, ja mu ema nentis fakti et mu isa kas a) on surnud; b)on munn. Selgus et see oli siiski teine variant. Nimelt korjas ema kõik asjad kokku sealt vanaema poolt, võttis minu ka käe otsa, ja otsustas tagasi koju, Pärnusse, minna. Juhuslikult märkas ta keset tänavat minu isa, kes väitis et ta oli UNUSTANUD tagasi tulla, et oli parima sõbra poole kogemata peole lipand. Mu ema pani tähele, et isal olid seljas riided, mida nad kaasagi võtnud polnud. Võtmed aga olid olnud ema käes. Tuli välja et mu isa oli poest tulles kohtanud oma sõbrannat, kes oli prostituut( ei te ei lugenud valesti, jaa ta sõbrannad olid PROSTITUUDID) ja teenis elatist enda ihunatukese müümise ja soomlastest turistide asjade rottimisele. Kuna prostituudikesel oli kodus seega palju lahedaid asju ja mingi tonnide viisi peomaterjali, siis mu isa mõtles et suht puine on tagasi minna mingi hambutu vanaeide, hambutu 3-kuuse, ja veel hammastega oma naise juurde. Seega kalpsas ta rõõmsalt hoora juurde peole (hoor elas muidu kõrvalmajas) ja pralletas seal paar päeva, kuni ta otsustas et oleks vaja riideid vahetada. Läks siis Pärnusse, lõi jalaga ukse maha, võttis kaasa veidi riideid ja läks kombekalt tagasi Tallinna. ( Ps! enne kui ta sealt prostituudi juurest ära tuli, siis ta rottis ta korteri ka tühjaks )

teine piit: Mu isale tulid koju külla paar sõpra, kellest mingil mustlasel oli veidi kanepit. Selajal oli see väga vähe levinud, seega oli see kõigile jube uus. Tegid siis seal neljakesti, minu korralik ja vaikne ema isegi proovis, alla tõmmata ei julenud:( Igatahes oli mu isa tunde naernud ja hiljem mu ema uuris et miks isale mõjus,et emale küll mitte. (Ma ausalt ei küsind kas ma vaatasin seda pealt ) Siis mu isa leidis et ju siis mu ema on narkomaan. Sellele viitavad faktid:

  • Mu emale ei mõjunud kanep, kuna ta seda allagi ei tõmmanud

  • Kui mu ema sõbrannal "lääts ära tuli" ja nad kaua koos wc-s olid

  • Ema sõbranna oli velsker, raudselt smuugeldas narkootikume


Need olid nii piisavad põhjused, et ta ei lubanud mu emal välja enam minna,sest tahtis ise alustada võõrutusravi. Anus mu ema pisarsilmi et too oma lapse pärast narkootikumidest loobuks. Mu ema vaid kehitas õlgu ja väitis, et ta ei ole narkomaan. Siis mu isa ütes "ok" ja läks sõpsidega baari. Mu ema aga lippas kaks trepikoda edasi naabrite juurde, arvatavasti levitama kuuma uudist kuidas ta mees psühhopaat on. Minu isal samal ajal hing ei andnud rahu, et kas ema ikka sõna kuulab. Läks siis vudinal koju kontrollima et kas ema kodus. Hui oli. Seega selge- süstib kuskil. Tormas siis ema sõbranna juurde, lõi tal ukse maha ja nõudis oma last vähemalt tagasi. Ema hakkas ka veits kartma , sestmõttes et ma ei saa aru küll miks, lihtsalt mees süüdistab oma naist narkomaanias põhjuseta ja taob uksi maha, ja kutsus politsei. Politsei viis mu kriiskava isa ära.Kahjuks unustasid kõik väikse fakti, et mu isa on suurepärane inimestega suhtleja, ning suudab surnudki ellu rääkida. Selle tulemusena sai minu tervisekaardile kiri: "Võimalik narkomaani laps" ja mu ema viidi narkotesti tegema. Peale seda kui isa sai narkotesti tulemused, mis olid negatiivsed, ütles ta : "aaa, ok, sry"

kolmas piit: Ema, isa ja mina olime Tallinnas üürikorteris, ja ema palus isal minna Pärnu süüa tooma.Mingi teema oli talongide ja asjadega. Isa leebelt lubas minna, võttis minugi kaasa ( ärge küsige miks mu ema oma last sellisele mehele usaldas:D) Möödus kolm päeva, ema vist nälgis-või ei nälgind ma ei tea. Isa samal ajal jõudis pärnu, mõtles et läheb peole, ei viitsind mind kaasa võtta. Nägi sõbrannat ( jep, ka tema FOR REAL oli prostituut.) ja pani selle mind hoidma. Ise läks peole, kus ta lantis endale uue naise, kelle ta koju tahtis tuua. Tegi ukse lahti, vaatas, et kurat see prostituut ka veel siin, ja viskas hoora välja. Heitis ise magama. Siis hakkas hoorast kahju, viskas hoopis peolt landitud tsiki välja ja kutsus hoora sisse tagasi. Hommikul tuli mu vanaema niisama meilt läbi, et tsekkida misvärk on ma küsin misvärk onn, ja leidis minu mängimas mingi seinakellaga,voodis magamas mu isa ja prostituut. Kurat elu nagu mängufilmis. Vanaema oli veits kuri, aga mitte väga, põhjust ju suurt polnud, ta tütar lihtsalt nälgis teises linnas, kui tütre mees hoora magatas oma lapse ees. Viis mu siis sealt ära, enda juurde. Isa ärkas üles, oli pahane et hoor polnud ärganud kui mu vanaema käis, ja viskas hoora uuesti välja. Isatuli siis Tallinnase, ema nii muuseas küsis et kus Mariann on, isa ei julend öelda mis ta vaepeal teinud oli, ja otsustas emat rahustada valega, et ta ei jõudnud varem kuna ta peksti teepeal läbi ja laps varastati ära. Vb oli ta seda valet juba enne kasutanud, aga mu ema helistas vanaemale ja sai teada et ma olen seal. Samal ajal oli see hoor veits kuri, et teda aina välja visatakse.Seega laskis ta mingitel kappidel meie ukse maha lüüa ja kõik meie asjad ära rottida.

neljas piit: Ühel päeval otsustas mu isa minna Tallinna, kui mu ema poes oli ja võtta mind kaasa. Ilma kellelegi poolt sõna ütlemata , aga pole ka hullu. Võttis mu kaasa, läks baari ja avastas et :ooo seal on mingi saun ka. Läksid sõpradega sinna, minu jätsid eesruumi. Mina lippasin muidugi uksest välja ja baariruumi. Seal hakkasid mingid naised kisama et väike laps tilbendab ringi, niiet enne kui ma jõudsin öelda "uhhuu" olin ma juba miilitsas või kuskil. Minu ema, erinevalt isast, oli väga korralik, seega olita mulle õpetanud et võõrastega ei räägita( kuigi ma tavaliselt ikka tegin seda, sest raske oleks aina vait olla kui su ümber on võõrad prostituudid ja nii) Politsei siis uuris et mis nimi ja kus elan jne. Kunagi ei öelnud neile. Vaikisin. Nad vist arvasid et ma ei oska öelda neile või kardan vms, aga ma ei tohtinud ju:O Igatahes olin ma kolm päeva mendis, kuni mul kopa ette viskas ja ma neile tiina numbri ,nime ja aadressi köhisin. Politsei siis lendas kohale, lõi meie ukse maha, et leida mu ema laua tagant viisakalt konspekti kirjutamas. Siis ment oli nagu: jeaaaa, sorri about that:(!" ja läksid ära. Mu ema oli kah veits rõõmus et ma ka juba kodus tagasi ja õppis rahumeeli edasi ( ta väitis et ta oli harjunud sellega etmu isa mind kuskile viis vahel, aga tavaliselt ta mind kuskile ei unustanud) Mingi vahepeal oli mu isa muidugi avastanud et ma olen kadunud, aaga ta ei julgenud koju tulla ilma minuta. Nädala pärast tuli ka, valmis juba mu emale rääkima jutte kuidas mind oli ära viinud kari tulnukaid. Siis avastas et ma olen kodus, teeskles et ta teadis et ma kodus olen, ja kõik olid rõõmsad

viies piit: Mu ema viis minu vanaema juurde niisama mängima, ise mõtles ka oma emaga juttu puhuda. Siis tal tuli meelde et ta oli mingid paberid koju unustanud, mis oli vaja kindlalt sama päev panka viia. Lippas siis koju, et avastada et uks on kinni. Võtmed olid vanaema pool. aga ta kuulis et keegi on seal sees. Koputas siis, keegi ei vastanud. Koputas veits veel. Siis tuli ukse tagalt mu isa hääl, kes väitis et ta ei saa ust lahti teha, kuna ta on deliiriumis. Mu ema käskis tal ikka ukse avada, kuna tal oli neid pabereid ikka vaja,aga isa hakks rääkima kuidas ta ikka ei saa, sest siis saavad vaimud sisse. Emal viskas kopa ette, kutsus naabrimees Urmase ja see lõi ukse maha. Ema läks sisse, võttis laualt paberid, lehvitas isale ja paljale naisele nende voodis hüvastijätuks ja läks panka.

Jea, lapsepõlv oli mul kaunis - ma tean. Peale kõige selle tegeles mu isa väljapressmistega, ja oli veits kasiinosõltlane ja alkohoolik ja kõik muu selline. Ja ma tõesti ei tea, kuidas mu ema temaga lõpuni koos suutis olla: O ( mu isa sõitis ennast veits surnuks, kui ma 2-aastane olin )

Monday, December 10, 2007

autokool

Samas pole vist kunagi bloogis veel maininud, et võtsin jalge alla autokooli tee. Käin siis Pirita autokoolis, mis sugugi ei asu pirital. Hoopis gonsiori tänaval. Ühesõnaga täna käisin sõidutunnis, homme sõidutundi ja ülehomme teooriatundi. Jumaaaalaaeest, ma üldse ei saa aru kuidas ma peaks kunagi autoga sõitma, ilma et ma ajaks minutis alla 7.9 inimest?!

Saturday, December 8, 2007

APPI

Riki just rääkis mulle, et lasteaiast väike -Tanel talle iga päev "kole poiss" ütleb- ja puhkes ise nutma. Rääkisin siis Rikile, et ta on väga ilus, siis ta läks peegli juurde, vaatas ennast veidi, ja nentis et on küll jah ilus=D

Samas oleks pidanud sellele väiksele Tanelile jalaga näkku andma, kui ma lasteaias tola mängimas käisin, sellel kuramuse kevad-peol. Riki pole üldse kole poiss:(

roomuslapspakspole.jpg

Ostupall hoopis

Okei, kirjutan kunagi muul ajal sellest imelikust artiklist zoofiilia kohta. Aga seest kirjutan ma sellest ostupallist, mille põrgatas mulle sunniviisiliselt Mari:D

Minu hea ost: Minu hea ost, oli Manhattan Perfect Teint. Mis oli tõepoolest lihtsalt ülihea puuder. Suutis isegi minu näolapi kaugelt kaunina tunduma panna. Ja kattis hästi kõik asjad, mis iganes näkku juhtusid tulema. Isegi selle õudsa sinika, mis mu vend tekitas mulle kogemata mänguautoga näkku visates.t_6336183.jpg

Halb ost: Kuulub samasse Manhattani tootegruppi. Seekord siis Manhattan compact cream make up. Esiteks ostsin ma ta lolli peaga, kui mul sai otsa see Perfect Teint. Oma IQ-ga mis on umbes kuue kandis, arvasin ma naiivselt et see on sama puuder, ainult mustas karbis. Sügavamatele inimestele või nii.. Igatahes avasin ma puudri, ja see nägi välja nagu tavaline karp puudrit, mis on kuus aastat vees olnud. See puuder oli rabe, seda ei saanud sealt hästi kätte, ja jäi nahal väga võlts. Nüüd kasutan ma teda vahel harva peitepulgana, kui natukene näpu otsa panna, pole nii hullugi..manhattan_compact_cream_make_up__213959.jpg

Edasi sunnin ma kirjutama Liisi ,

Teist Liisi, ja Laurat, ja Mammut

Friday, December 7, 2007

oh isver

Ma nagu hakkaks loomabloogi pidama, aga eiiii, ma pole seda sugugi plaaninud. Lihtsalt leidsin sellise hamstripildi.Nunnu  on  küll,  mulle  tekkis  kohe  tunne  et  oh  lahe  võiks uuesti hamstri võtta  . Siis  mul  tuli meelde, et  roti sa võid tuppa lahti lasta  ja ta ei  kao ära, hamstrid on aga sellised  töllakad et passivad näljasurma tulekuni kapi taga.atcaaacq-e_ysisaf09923iyvczfknv4in24r6anyedwxfvhbhl25jq0ck7tyekokxacv4teu_mi2_ehwyeq7tvibhixajtu9vdgpcl50q2sxvv85icty3fwv_wvoa.jpg

viisakus

Esiteks ma leian, et need kaks eesti tsikki ( keda ma mõlemaid kahjuks tean ) on lihtsalt kõige rohkem  eneseväärikuseta inimesed universumis. KES läheks suvalise mehega hotellituppa?! Jaa ta on kuulus,aga jumal teab et ta vabal ajal oma kuulsate kätega naiste päid maha ei nüli, ja neid oma kuulsas külmikus ei hoia? Ja noh...pff mul pole sõnu. Reporterisse kuulutama ei läheks et ma lits olen.

Teiseks tahab iga naine kord päevas kuulda, et ta on ilus. Seega räägin ka mina Donnale iga päev et ta on nii ilus rott ja tal karv läigib ja et ma teda hirmsatmoodi armastan.

Kolmandaks tõmmati hammas 7-me süsti abil välja, VEEL valus pole, aga kurat teab.

Thursday, December 6, 2007

Nostalgiat

Mulle endale suhteliselt teadmata põhjusel panin ma googeli otsingusse enda nime, mille tulemusena leidsin selle siin.:D Päris naljakas, et noh, mul ikka 11-aastaselt annet oli kapaga segada. Ja siis tuli see fail ette, mis ütles et ma sain teatriklassi sisse omal ajal. No paganas. Kuigi eelnev kool oli ka KUNAGI tore, siis Tallinna 32. keskkooli minek, oli kõige inimlikum otsus mu elus. Goosh kuidas ma armastan näidelda ja kõike oma klassi ja muu.

kiitlen Silluga veits

img_6682-vi.jpgimg_6683-vi.jpgatgaaacmhc1yyztl8tklmd9nnk0x7ptqq6dwatrvwo7py10820vtgshplonue0ymn_k197kjcuo_svofm7b2-fvhryyxajtu9vazpu85aizpdseqhnskhf_jw6l-pg.jpg

nii tubli ongi siis

“daki.elab.siin”

Lugesin seda raamatut juba üsna jupp aega tagasi, aga nüüd suvatsen sellest veel kirjutada ka, selle kampaania tõttu. Seda raamatut lugedes oli lihtsalt mõte, et " jeesus miks minul selliseid asju ei juhtu" Ma ei mõtle, et ma igatseksin hetke, kus mina küünarnukini peldikupotis käsi hoiaks. Pigem just seda, et juhtub koguaeg midagi, millest midagi põnevat ka rääkida on. Samas kohati võib jutust arvata et ta on umbes 12, aga noh, ka seda juhtub nii mõnelgi bloogial, seega pole sellest kah suuremat lugu.

Asja juures põnev lähenemine, on raamatu jagamine aastaaegadeks, mis olevat olulisem, kui asjade reaalselt juhtumise aeg. (Miks mina kunagi sellisele ideele ei tule? Ok lähen rebin depressioonist oma reieluu välja ja voolin sellest paari trummipulki )

Miskipärast tahtsin ma pärast raamatu lugemist dieeti pidada:(

VSJO! Lähen nüüd oma elu põnevamaks muutma ja solberdan vetsus või midagi

argpüks number üks

Põhimõtteliselt üleelnevas postituses kajastunud hirm-mitte-millegi-ees ja homme-saab-minust-maailmakuulus-atleet, on tänaseks mu südamest kadunud, ja nüüd ma värisen nagu haavalehepojake, sest mulle meenus et homme, 7 detsember, saab olema SEE päev, kus minult eemaldatakse hammas. AIIAAA!!

ps! Sellest kangitõstmisest lihased valutavad, ma ei teadnudki et õlgadel ja kätel nii palju lihaseid on?!

Wednesday, December 5, 2007

kurb lugu, a nii nunnnuuuu

Kuidas kaks poissi seisid putkajärjekorras

- A mis päkapikud sulle tõid?

Kommi

- Loll päkapikke pole olemas, su isa paneb sulle sussi sisse kommi

Eiiiii, mu isal pole nii palju rahagi et kommi osta

Aaaaa, hakkan nutma:(

nii kutt, sa tead ju süsteemi

Õnnitlused minule, ma lõpetasin täna ametlikult 10. klassi, kuna alles täna suvatses mingi tüüp ( tegelt direktoriplika Puskar ) mulle õpinguraamatusse allkirja ja templi panna. Samuti tõstsin ma täna rinnalt 20 kilo 10 korda järjest. Mina olengi atleet või mis?!

Praegu on mul dilemma, kas teha nagu mina tahan, või teha nagu teised tahavad?

Tuesday, December 4, 2007

põhimõtteliselt...

...põhimõtteliselt on nii, et ma oleks nagu kümnekordselt lõhestunud inimene. Ma tean et ma peaks õppima, ometi ma ei lähe kooligi. Ma tean, et ma peaks rohkem välja näitama enda huvi oma sõbrannade vastu, aga ma tean ka seda et mind üldiselt huvitab rohkem midagi uut, ja keegi kellega pole ammu suhelnud. Kui alatu minust. Põhimõtteliselt on mul kinnisidee, et kõik peaksid arvama et minu ja Sillu suhe on maailmapöörfim, ja olen ebameeldivalt üllatunud, kui ma leian et keegi nii ei arva. Pff, mitte miski ei saa pöörfi olla. See on võimatu. Sa võid omada absoluutselt kõike, eluarmastust, maja, tööd , mida sa armastad, aga raudselt on sul üks jalg puudu või midagi. Tahaks et ma teaksin mida ma elult tahan tulevikus ja ma tahan et ma teaksin kes mu praegusest elust ka seal sees on. On tobe luua illusiooni, et kõik nad. Kõige rohkem kardan ma, et kunagi mul pole enam Sillut. Raudselt ise nussin selle kuidagi ära, ei tea kuidas, aga kuidagi kindlasti. Üle mõistuse lihtsalt, aga ma flipiiiiiiin niiiii väga. A muidu kopp on ees sellest ka, kuidas mul on umbes null sõbrannat. Brital on Mirjam ja kõik ta muud ustavad padruugad, ma saan alati kõigest viimasena teada, ja olen maailma suurim heidik. Ma ei tea, aga ma ei viitsi tõesti iga asja peale uurima hakata et" oh mis te rääkisite" ma eeldan, et mu sõbrannad räägiks mulle ise. A ja Liis. Liis nagu kohati on mulle olemas, ja ta kuulab mind ja ta räägib mulle kaa üht koma teist, kuid ta ei räägi kunagi mulle ausalt mida ta tunneb. Ma lihtsalt tean, et ta alati ilustab mulle oma juttu, seda on aru saada. Ja ma ei saa inimest sundida endaga aus olema, ei saa lihtsalt. Ja Maarjat pole enam, juba päris tükk aega, seda tean ma ka. Pfff, kedagi pole peale silveri, kes ka nagunii kunagi ära kaob ja minust saab maailma suurim heidik, kellel on sitt töökoht, sest ma ei viitsi õppida. Ma elan mingi alkohoolikust wannabe võimuka mehega kes mind vabal ajal peksab, ja kasvatan kolmandat last vaesuses, sest esimesed kaks on sotsiaalabi mult ära võtnud. Lihtsalt nagu keegi LIHTSALT helistage mulle ja make my day. Nagu niiisama helistage

Donnalonna

Ma arvan, et kõik maaailma rotisõbrad ja isegi need kes rotte põlgavad, leiavad et minule kuulub maailma armsaim rott. Olenemata faktist et ta kuseb mu peale korraga nii umbes pool liitrit ja hammustab mind varbaotsast ja veab kõik söödava ja mittesöödava mulle voodisse ja kui voodilt maha tõsta, siis tuleb ta sinna 7669 korda tagasi, et näha mis seal voodis on, kuhu teda ei taheta. Ja kui ta ennast peseb ja ma talle ta sabaotsa kätte annan, siis ta on niii ülevoolavalt rõõmsa näoga ja peseb seda jupp aega. Ja kuidas ta vaatab oma mustade nööbist silmadega, see on nii nunnu lihtsalt. Armastanatgaaaaeva7jgmsyc79zy36noiendeggvnttghgscpgscqjwtdhdj2dos80bls1ngwcsfh_uyjv9ceeusup6wsyq-swfajtu9vdt3aakwtyszw-_icyu0gum7oareq.jpg

Alguses ei saa pidama, siis ei saa vabsjee pidama

Tegelikult juhtus nõnda, et mul poolteist päeva netti polnud, sest Donna va raibe oli mingi juhtmekese läbi närinud, pluss ma jäin haigeks taas. Aga jah, laupäeval oli kena. Seetõttu tahtsin ennist ka bloogi nieks panna "aitäh", sest tänada võin küll paljusid:

esiteks Kampuseid, Hardoke rabas tunde, et kõik juua saaksid kauneid kokteile, ja Hendriku " sinu tulek teeb alati kõik toredaks"
teiseks Laurat, kellega sai juurelda kuidas mingi tüüp oli kohutavalt Elvise näoga ja panna kleite selga ja seal sees vaevelda, tujutud olla ja vaadata kiimalisi neidusid
kolmandaks Lexi, kellega on alati niiiii naljakas. Hea et ta ei piserdanud mind üle meeste deodorandiga ja aina naersime oma naljade üle, mis teiste arust olid umbes null prossa naljakad

meeldis