Täna on Jonathani sünna ja me lähme Rikiga sinna ja pärast tuleme koju, aga praegu tuleb siia Marju, jouu

Täna ma veetsin neli tundi emaga shopates. Ma teen nüüd listi asjadest mis ma sain: koti, emaga täpselt samasuguse pluusi ( nii haige ), valged sokid, valge pusa kus peal on roosa kiri vms, pudeli kokakoolat, kaks pakki kollast tseevitsit, helesinised..asjad. Mustad kingad sain ma ka. Ketse ma unustasin osta, nuux. Igatahes, ma olin nii vässu kui me poest tulime. Ja nälgas ka. Ja siis täitus mu kodu vene lastega. Haha, nagu venelastega. Vene lastega. Oh neid Polinasid ja Edgareid. Praegu tuli nende vene laste venelasest ema ka siia. Nad joovad mu emaga veini. Lapsed kisavad. Ma tahaks tegelt magada. Liisu tellis mulle mingi saikõu jõuluskinni, ma tellisin talle britniskinni. Headööd.

Täna ma veetsin neli tundi emaga shopates. Ma teen nüüd listi asjadest mis ma sain: koti, emaga täpselt samasuguse pluusi ( nii haige ), valged sokid, valge pusa kus peal on roosa kiri vms, pudeli kokakoolat, kaks pakki kollast tseevitsit, helesinised..asjad. Mustad kingad sain ma ka. Ketse ma unustasin osta, nuux. Igatahes, ma olin nii vässu kui me poest tulime. Ja nälgas ka. Ja siis täitus mu kodu vene lastega. Haha, nagu venelastega. Vene lastega. Oh neid Polinasid ja Edgareid. Praegu tuli nende vene laste venelasest ema ka siia. Nad joovad mu emaga veini. Lapsed kisavad. Ma tahaks tegelt magada. Liisu tellis mulle mingi saikõu jõuluskinni, ma tellisin talle britniskinni. Headööd.

Tahaks kupi/jukiameleda

Haha, eile oli vast fann. Ma magasin kella kümneni ning veetsin vaid kaks tundi koolis. Seal ma istusin need mõlemad tunnid Paulaga, kuigi ma pidin Maarjaga istuma, a ta pani näkku jou:( Igatahes, ma tulin koju ja niizama meikisin veits ja siis läksin 16 peale, ja sõitsin linna alkopoodi,kust ma ostsin siidrit mulle ja liisule. Siis ma sain kokku Katre ja Liisuga jou, Katre läks polikliinikusse ja meie bussijaama. Seal Liisu ei kuulanud mind, ja ma vannun, et ta ei saa iial teada, mis juhtus siis kui mu võtmed Pärnusse jäid. Da. Igatahes, bussis me laulsime ilveselaulu ja niizaama tsättisime kuni kohilani. Seal ma röögatasin, et Linda elab siin. Selle peale hakkasid kolm poissi meiega tsättima. Dannil ja veel kaks kelle nime ma ei mäleta. Selgus et me läheme ühele peole ja mingi niizama rääkisime. " Mis sul veel pikk on?" Igatahes, raplasse jõudes olid meil vastas Juki ja Villu. Me kõndisime Rapla kultuurikeskusesse ning seisime järjekorras. Meie ees olid roosade jopedega tsikid, kes sädistasid " tsauuuu veervulfff, itsss" igatahes, me Liisuga tegime neid umbes kuus aaastat järele a suva. Sees olid alguses mingid esitlused, mis olid ülijurad, a mis siis. Üks oli normaalne. Ja me vaatasime ilusat meest slaid fiftist:D Oh jaa. Vahepeal me nägime jälle kolme bussipoissi. Ja me käisime Liisuga kuuse taga, kus ta laulis mõmmist kes magab talvel kuuse all. Ta laulis nagu Maarja-Liis Ilus. Enihau. ME läksime tagasi sisse ja oli päris kena olla seal. Mingi tantsisime meeletult ja karglesime ja niizama tutvusime mingi poisiga kelle reit on nummi816 agajah. Siis me kaotasime poisid ära. Otsisime neid. Meile pakkusid abi suvakad kes meid kukile võtsid. Slaid fifti hakkas siis ja me saime ilusti näha sealt ülevalt, nurm oli. Siis me leidsime nad üles, nad olid poes käinud. Me keerutasime Liisuga ja ma tantsisin Siimuga jupp aega. Oli fan. Igatahes, kui see värk läbi sai, siis pidi Siimu naaber meile musta pikapiga järgi tulema. Me ootasime tund aega. Haha, siis mu jalad valutasid meeletult. Ja ma piinlesin ja me naersime " me niisama" naljade üle. Agajah. Lõpuks kui Karl tuli, tekkis mul tahtmine ta autot musitada, nurm. Kahjuks ei viitsinud ta meid niizama Siimu poole viia, ja ta läks hoopis jäärajale, me pidime ootama järve peal.Me niizama neljakesi vaatasime tähti ( ja järelemõeldes ka kupiamelesime ) ja niiizama olime. Lõpuks kui me autosse tagasi saime, sõitis ta põllul ka, aga siis me saime sisse lausa jääda. Uau. Võtsime siis Villu ka peale ja me olime neljakesi taga, ma istusin juki manu. Igatahes, mu ema helistas ja niizama tsättis. Villul oli kaasas viin, mida kõik manustasid. Ma ka. Korraga hakkas väga nurm ja ma kõikusin palju ja kõik vist kõikusid, peale Siimu. Juki viis mindniizama vannituppa musitama, kus oli alla kahe inimese. Pärast mul oli suva, sest Juhan ütles et keegi nagunii ei vaata, jou. Ma uskusin teda, kuigi igakord kui ma vaatasin siis kõik vaatasid:( haha. Nurm. Siim tegi meile makarone kaa. Liisu kallas need maitseainetega üle kaa. Nurm. Lõpuks Juhan otsustas pikutama minna. Me siis niizama hängasime, ma vahepeal külastasin Jukit tagatoas. Siis ma tulin tagasi ja palusin Liisul oma riideid paika panna8-) enihau. Meil tuli siis vapustav idee Liisuga üksteisele näidata..asju. Pärast seda läksime me vannituppa kupiamelema. Kõik lebasid risti-rästi. Nurm oli. Üsna pea jõudsime me kulminatsiooni ja ma läksin jukiamelema. Varsti tuli Liisu ja tahtis et ma läheks kupiamelema. Ma läksin, ühe või kümne minuti pärast, ma ei mäleta. Lõupuks ma veel embasin Siimuga ja tantsisin taga veel, ja ütlesin et ta on Juhani meestest mu lemmik ja olin rahul. Lõpuks me otsustasime Liisuga magama minna juhani juurde. Ma sain keskel olla jee, Juhan toppis mu käe oma püksi, ja ma näitasin seda Liisulegi. Oli lõbus. Lõpuks ma jäin magama. Õnneks me ei ärganud nii, nagu Juhan mulle demonstreeris.:D Kena kena.
Hommikul ma ärkasin enne kui Juhan lahkus olümpiaadile, ja siis magasin meeldivat kuni üheteistkümneni edasi. Nurm. Hommikul ma raputasin Liisu üles ja ma nägin kohutav välja. ma ruttu meikisin, liisu ka . Nurm. Siis siim tegi meile teed ja riisiputru maasikamoosiga ja me niizama hängasime ja vaatasime 40-aastast neitsit. See oli naljakas. Ma lebasin oma pekiga Liisu peal ja tal surid jalad, ja ta jäi magama ka. A ta ärkas. Siis ma sõin pudrujäänuseid ja me läksime poodi. Seal me ostsime vorsti ja saiakesi ja juustu ja kokat, haha. Bussis sõime, jou. Arutasime...värkke haha, ja niizama kuulasime muuzikat hei. Lõpuks saime Tallinna ja läksime 23A peale. Liisu sai sellega koju, a mina ootasin 20 minta kuuteteist:(
Kui mu koju tulin, oli mu ema elutoas ja tal olid jalas dressid ja pika säärega saapad, mis ta üleeile ostis. Ta kandis neid ka siis kui ma eile lahkusin kodust, ta niizama armastab neid saapaid a õuvell. Nurm. Igatahes läks ta nüüd välja ja Maarja tuli siia ja me niizama oleme, kohe hakkab film mida me kaema hakkame. Nurr m



Ma lisaks veel, et ma nägin liibukates meeste persed, et siis nüüd Laura teab, et ma nägin

Ülevaade minu meeletust elust

Ülevaate koostan puhtalt sellepärast, et teinekord ei saaks Laura ( mitte see meetriste kõrvadega klassiõde) minu quizis 20 punkti. Meelt kurvastab.

* Mul on ema. Kelle nimi on Tiina ja ma kutsun teda Tiinaks.
* Mul on kasuisa kelle nimi on Raimond, kõik kutsuvad teda Myks.
* Mul on vend, kelle nimi on Hendrik, keda kutsutakse Rikiks.
* Ma avastasin, et mu emal on date.ees vms, kasutaja nimega "tinnu"
* Ma sain tavaltelefoni 7110264
* Mul on 20 veebruar sünnipäev
* Ma pean oma sünnipäeva 17-18 veebruar, koos Liisiga
* Mul on matemaatikas eraõpetaja nimega Marju
* Mul on null kodulooma, kõik kõngesid
* Ma panin täna Riki riiulisse
* Mu mp3-me klapp on katki, ma kasutan Liisu rohelisi, mis mingi usklik tüüp talle kinkis
* Selle seks ja linna seksika mehe nimi on Aidan
* Ma pole ammu saiakas käinud
* Mu ema on 39
* My on 36
* Riki on 2
* Ma olen 15
* Mu aadress on õismäe tee 90-3
* Mulle ei meeldi viirukid, ometi ma põletan neid
* Mulle ei meeldi munakollane
* Mulle meeldib venna kohukesi ära süüa
* Ma lähen klassiga peale eksameid tsehhoslovakkiasse, reis maksab 2800 ( nagu ma lugesin täna liisi päevikust )
* Ma tahan 32 kk sisse saada, teatri klassi
* Kui sinna ei saa, siis ma lähen Liisuga MG-sse
* Kui ma sinna KA ei saa, siis ma lähen Liisiga kuskile.
* Kui ma KUSKILE ei saa, siis ma jään Maarjaga oma kooli
* Ma pean kunstis joonistama vanalinna
* Ma käin näiteringis, kanutiaias
* Ma teen Henriga näidendit " Tuulest viidud"
* Ma olen Scarlett, Henri on Rhett ja Maarja on mu ori
* Esietendus on vist 12 või 15 veb.
* Mul oli täna ajaloos töö, ma omasin vastuseid
* Täna ütlesin ma venekeele tunnis et ma võtaks üksikule saarele kaasa viiuli, sest see oli esimene sõna mida ma õpikus nägin.
* Kaspar võtab kaasa õlle ja kumminaise
* Täna ma saatsin Maarjale ja Liisile "Ursula- Tiffer"
* Tifferi saatis mulle Villu
* Ma sain Juhani kuissis 70 punkti.
* Mu parimad sõpsid on Liis ja Liisu ja Maarja ja Piret ja Henri ja Kiisu ja Hendrik ja..Juhan ( haha, hull sõps ka;D )
* Mu ema on aeg-ajalt elajas
* Ma vihkan Hitlerit, sest ta oli holokaustis süüdi
* Vaesed juudid:(
* Mul on telefon katski
* Mul on ema telefoni pandud äratus 6.33.
* Ma ärkan selle peale et Maarja helistab mulle umbes 7-mest siiski.
* Hommikul ma ei viitsi kunagi kooli minna
* Ma olen nii komplikeitid
* Liis kandis täna dresse ja mu ema kingi
* Mul on süda viirukist paha
* Ma vaatan peaaegu iga õhtu sõpru
* Mulle meeldivad simpsonid
* Seks ja linn, Pahad tüdrukud ja Nip/tuc on ka head
* Ma muutun alkot tarbides: Dianaks, Pumaks, või kõiki kartvaks
* Ma olen ainult ühe korra oma maja liftiga sõitnud
* Mu papa kardab külma, ta magab 3 tekiga
* Mu papa ütleb kilekoti asemel plastikaatkott
* Mu papa ütleb sügelemise asemel kihelema
* Mu papa tahtis mind panna Haapsalu liikumispuuetega laste kooli, sest mul on lampjalad
* Mu papa arvab et mu pere on narkomaanid
* Mu papa arvab et mul on tiisikus kui ma köhin, või siis põlves vesi, kui ma põlve ära löön
* Mul on homseks õppimata
* Mulle meeldib Liisu pool käia.
* Mulle maitseb kokakoola
* Ma ei taha manustada tubakatooteid, jet i am doing it
* Mu korteris on tavaliselt üli jahe, täna on soe
* Mu punane kamps ajab mu ihu sügelema
* Mulle ei meeldi avalikes kohtades musitada ( avalik koht on üle kahe inimese )
* Mulle meeldib vannis käia
* Ma täna lähen vanni VB
* Ma ootan ema kristiinest koju et ta süüa tooks
* Ma sain Riki magama.
* Riki lõhkus mikrouuni ära, ammu juba tegelt
* Mu jalanumber on 37-38. Kingad on 35
* Ma pole alakaalus, ausalt:D
* Mu küüned ei kasva iial
* Mulle meeldib Liisu ema
* Liisu ema teeb mingeid antenne sõjaväele
* Liisu ema on raudselt Osama
* Whetus- teenage dirtbag on nums laul

Eile ma läksin siis Liisu poole. Ma üritasin talle selgeks teha kiirteteoreemi. See peaaegu õnnestus ( x= tavaliselt 6 ) Ma vaatasin ta kala ka. Ta polnud surnud, ning kahjuks enam ei värisenud ka. Ainult lebas akvaariumi põhjas ja hingeldas vms. Nums. Igatahes, Liiu ema tegi köögis niisama pomme vms, haha. Igatahes oli kena. Me vaatasime Nannyt ja Totaalset muutumist. Kahjuks mu ema tahtis kuskile minna ja oli paanikas, et ta mind ei leidnud ja karjus mu pihta ja niisama oli värdjas. Kahjuks mu viha on kadunud nüüdseks. Nurm-nurm. Ma ei mäleta, mis ma veel tegin kahjuks. Ahja, ma sain füüsika ja mata KT kolme. Fakkfakk. Ma indiid pean õppima hakkama. Ajaloos on täna töö, ja mul on seitse tundi ja ma ei viiiiiiiiiiitsi enam olla koolis, a ma olen. Da-da. Täna ma peaks Liisuga sinna linnahalli ka minema. Mingideela on seal. Jou. Ma olen tegelt arvutitunnis ja ma õpin referaadi tegemist jei.

http://www.quizyourfriends.com/yourquiz.php?quizname=060125120858-118393

tehke seda!!:D

Ma ei kuule sind

Sa ei kuule mind, jou. Ä mina vä. Suva. Ma ei käinud koolis, heihei. Ühesõnaga ma magasin. Ma olin kurb sest ma ei saanud matemaatikas hiilata oma uute teadmistega. A huiii sain. Okei. Ma lähen varsti Liisu poole, õpetan talle matat. Ise võtan kaasa keemia vihiku ja õpiku. Ning, mata õpiku ja tv ja vihiku ja kalkulaatori. Ajaloos võtan ma vaid vihiku kaasa, sest õpik tal nagunii on. Ma mõtlen..mis mul veel õppida on? Ma siis õpin kõik Liisu pool ära, niikaua kuni ta matat pusib, hei. Okei, vene keeles pean ma piknikust jutustama:D? Ooookei, loodame et Liisu ema oskab vene keelt, haha. Ma tahan näha kuidas Liisu kala sureb:( Ta eile värises, täna sureb. VB.Maloodan et ta on elus. Ma tegin just Eesti keeles TVst ära harjutuse 74. Kirjutasin vihikusse ja puha. Nüüd ma helistan Liisule. Ta ei võta vastu. Ma siis täidan bioloogia selle lehevärgi ära. Ja siis proovin uuesti. Da. A mulle meenus et ma nägin unes et oli hääästi sur pidu vms. Hästi palju rahvast oli ja Maarja ameles kõigiga, ja mingi poiss pidevalt üritas mind ahistada, aga Liisu valavas mu järgi:D Ja siis ma ütlesin sellele poisile koguaeg "eiei" ja siis ta pidevalt vedas mind kuhugi ja pani uksi lukku. Mul on varsti PEAAEGU juba erootilised unenäod. Haha. Igatahes. See lõppes sellega , et kõik hakkas laulma seda "itsi bitsi spaiderit" tegelt see tuli mu pleilistist:( Ja siis ma ärkasin, nuux. Nüüd ma sain Liisu kätte ja lähen temakale. Hüvasti

Liizuke Kiizuke

Mõtle kui äge oleks, kui ma ennast ei meigiks, nagu Liisu õde. Siis poleks hommikul probleeme. Numps. Suvants. Igatahes, koolis oli nums, peaaegu sain matast aru, sellest osast mis ei saanud, tuleb teeb mulle õpetaja kahe tunni pärast selgeks. Jei. Uuh. Maimu Kuri on lihtsalt sjuuke elajas, et ma ootan ta surma. Da. Mis siin ikka. Koolis muidu oli naljakas. Liis oli ikka naljakas. Aint et ta ütles enda kohta poolpime, endal on -0,4. Haha. Ja Liis mu kullake tegi ka blogi. Oh teda vallatut. Peaks õpima, ma ei viitsi ikka veel. Emme läks mulle kalkulaatorit ostma. On vast tubli neid. Ja Riki on vana kabi, ja tõi minu tubba kuus tassi. Heihei. Jahe on rääää. A koolis oli mõõtmine ka. Ma olen ainult 167 pikk. Ma kahanen, ma kaalun 43.3 ja ma POLE alakaalus. Aga kui ma 16 saan, siis ma olen:( Oh meid Liisiga. Ta ütles mulle põssa, sest ta kaalub must 200 grammi vähem. Oh teda. Ise on must 6 cm lühem ka:D Oh vallatusi. Juhan varsti läheb magama ja teeb oma kuumusega voodi soojaks, jou. :*

Ma ärkasin täna puha ise üles. St äratuse peale, aga siiski. ma suutsin end üles ajada 6.33. Jeei. Ma sõin kolm röstsaia ja ühe kohukese ja tassi teed. Mu kõtu on nii täis, et see on lausa uaild. Igatahes, kaks esimest tundi on matemaatikad. Ma kuulan VÄGA tähelepanelikult. Täna kella 17.00- 18.30 on mu matemaatikaõpetaja siin, jeei. Ahja, mul on inkas tegemata. A Piret ütles mulle mis teha oli, niiet ma teen ära, inka on nagunii viimane tund. Igatahes, kui ma koju tulen, siis ma proovin algust teha oma novelliga "Pille on paks", sest see mõte on mul juba hirmkaua peas olnud. Ahja, eile me mõtlesime Maarjaga, et me lähme kunagi "Musi"-sse. See on mingi...koht. Tundub nums. Kuradi loll punane kampsun, ta ajab mu parema käe koguaeg sügelema. Ja ma ei viitsi üldse hakata kooli minema, da. Ma otsin mingit pikki siia bloogi nüüd.

Ma ärkasin täna puha ise üles. St äratuse peale, aga siiski. ma suutsin end üles ajada 6.33. Jeei. Ma sõin kolm röstsaia ja ühe kohukese ja tassi teed. Mu kõtu on nii täis, et see on lausa uaild. Igatahes, kaks esimest tundi on matemaatikad. Ma kuulan VÄGA tähelepanelikult. Täna kella 17.00- 18.30 on mu matemaatikaõpetaja siin, jeei. Ahja, mul on inkas tegemata. A Piret ütles mulle mis teha oli, niiet ma teen ära, inka on nagunii viimane tund. Igatahes, kui ma koju tulen, siis ma proovin algust teha oma novelliga "Pille on paks", sest see mõte on mul juba hirmkaua peas olnud. Ahja, eile me mõtlesime Maarjaga, et me lähme kunagi "Musi"-sse. See on mingi...koht. Tundub nums. Kuradi loll punane kampsun, ta ajab mu parema käe koguaeg sügelema. Ja ma ei viitsi üldse hakata kooli minema, da. Ma otsin mingit pikki siia bloogi nüüd.

Mari.ülikena says:
ma tahan sind!
Juhan says:
ma sind ka mari, väga


A ma olen teda kogu päeva tahtnud. Vb isegi kauem kui päeva8-) igatahes. Ma olin näitekas,kus õpetaja minuga tantsis ( ta koguaeg tahab muga tantsida:D) ja marko vaatas mu rindu. Ja noh, pärast olin Evari ja Maarjaga kompressoris ja Maarja võttis mu mp3-me kaasa, ja mul oli tagasiteel igav, nuux. A kooolis oli ka Liisiga naljakas. Liis on numps

Oh pleasure!

Ma alustan reedest. See oli vist..kahekümnes jaanuar. See oli kena päev, koolis ma ei käinud, niizama olin kodus. Otsustasin ööseks Liisu poole minna, ütlesin isegi talle ka, et ma nii otsustasin. Ta nõustus, ja tuli isegi enne siia, et minuga VEEL rohkem hängida. Oh joy! ( vabandust Liisu, ma ütlen seda sinu järgi!!) Suva. Igatahes, me olime niisama minupool ja külmetasime. Riki suudleis meid. Liisu tundis ta keelt, mina tundsin hambaid. Igatahes, My ja Tiina tulid südamekujulise padja ja talvesaabaste ja kahe maaliga. Nurm, siis My viis meid Liisu poole. Võtsime enne Maarja poolt digi ka. Siis My rääkis Liisule autos kirurgi/kitarristi lugu ja niizama viis meid kohale. Me vaatasime Liisu pool, pool filmi ära, siis me tahtsime tortillasid ja me tõttasime selverisse neid ostma, me olime NII sissepakitud, a õuvell. Naljakas oli, mu pea oli nagu smaili. Igatahes, Jonatan tahtis pärast, et ma ta kõrval magaks ja oli nii nummi. Me jõime siis Liisuga mahla ja rääkisime Kiisuga telefonis. Mulle rääkis ta tigude paljunemisest, aga Liisule hoopis midagi kõlvatumat;D Oh neid poose ja treppe ja rindu ja irinasid ja marinasid. Siis me muidugi tegime meeletult pilte ja olime niizama lahedad. Da, Lotta magas mu kõrval, see oli nummi. Igatahes, oli kena päev.
Kui ma ärkasin laupäeval, siis ma olin sunnitud kiirustama Liisiga linna, ning seda ma ka tegin. Liisu ema pakkis mu Liisu riietega sisse ja viis mind autoga linna, jei. Seal ma sain kompresssoris Liisiga kokku. Oli fan, ma sõin niizama kanasalatit ja me rääkisime juttu, ning Liis sai tasuta tikud ja laveri endale. Okei, see laver oli tal juba varem. Ta on Priit ja ta andis Liisile kleidiriide, jeeei. Igatahes, siis me tulime õikale. Kodus ootasin ma oma matemaatika eraõpetajat, ta on nummi ja ta tegi mulle päris selgeks mis deela on. Siis me niizama tsättisime ja olime lahedad. Kuni ta lõpuks lahkus:( Siis ma olin üksi ja ootasin Liisut ja Liisi, kes pidid siia tulema. Kahjuks neil läks nii kaua aega, et ma jõudsin Juki peale solvuda, ja tema solvus ka. Ja siis se polnud hea. Liis tuli ja Liisu ka, ning me pildistasime, ning manustasime tooteid ja olime niizama vahvad. Rääkisime mu novellist, mis peaks hakkama sõnadega "Pille on paks" ja koera doonoriverest. Ja jõime teed ka. Ning vaatasime pilte. Siis kui Liis lahkus, siis ma olin jobu edasi, ja ma võin liigitada selle nii, et me läksime Jukiga päris tülli. Siis ma kaotasin oma oskuse midagi öelda ja läksin kööki. Liisu niizama oli vahendaja. Ma olin ekstriimli sääd. Kuni selle hetkeni, kui Juhan mulle helistas ja oli nummi ja ütles mulle niizama neid asju mis vaja(:*) Igatahes, siis tuli mu hea tuju tagasi ja me hakkasime niizama UUESTI pilte tegema. Super Truper niisama krasiivaja. Oh jah, Liisu on ilus:* Igatahes, mingi niizama webshow da, nums. Oh jah, siis me vaatasime telkut. Maavärinafilm kikkis ääsi ja oli põnev. Lausa nii põnev et Liisu jäi magama. Ma vaatasin süvenenult edasi, kuni tulid My ja Tiina meeldivalt saunaõhtult. Kell oli siis umbes neli. Liisu ärkas. Me neljakesti tsättisime Kennust ja pidudest ja kettast ja niizama ma laulsin ja ütlesin LEIB! Oli nurm. Siis me heitsime põhku. Hommikul Juki äratas mind oma kõnega ja ma olin sunnitud ärkama. Ma tegin seda. Liisu mitte. Ma karjusin kogemata ta kurti kõrva ja ta magas rahus edasi. A ta varbad paistsid ja ta oli niizama nummi. Ma olin sunnitud jooksma bussile ja jätma Liisu siia. Ma arvasin, et ta tahab veel magada. Ta ärkas niipea kui ma lahkusin. Normaalne. Juki tõi mulle jäätnud roosi, mis lõhnas nagu õunatee. Me olime kauakaua kompressoris, kus mingid neiud meid jälitasid, ja siis läksime saime Augustiga kokku. Viimane rääkis mulle oma uuest tööst ja kutsus homme Siimu poole. We'll see. Siis me otsustasime Jukiga minna Maarja poole, mida me ka tegime. Maarja oli nagu..räsitud. Tal oli veits paha olla ka. Me niizama vedelesime Juhaniga Maarja toa "mustal" põrandal. Mul on vaja, et Juhan teeks dokumendi, kus ta lubab et ta enam iial ei pane mulle keelt kõrva. Uuh! Da, da. Siis Maarja läks linna, Juhan balti jaama, ning ma tulin koju. Ma plaanisin matat õpppida, ma teen seda kohe, kui ma siia mõne pildi lisan. Ma muuseas täitsa armastan Juhanit, a Liisut kaa:* A muuseas, mul on homme matas KT. Ja My unustas mulle kokakoolat osta. Ja Kennu enne helistas ja ütles "HELISTA!" a hui ma helistasin, da. Ja mul on kahju, et Laural kõik ära surid

öelge mulle, kes mu bloogi üldse loeb:D?

Eile olin ma Liisu pool. Koolis ei käinud jei. Igatahes vaatasime me liisu pool filme ja sõime ja niizama hängisime. Jonathan oli nums. Ma nutsin mõlema filmi lõpus hüsteeriliselt, ise lottat paitades. Siis tuli My mulle järgi. Me saime selveris kokku. Ma sain kommi ka jei. Kodus kirjutasin Surmaloo. Täna ma koolis ei käinud, magasin kella üheni. Ma sain tavatelefoni ka. 7110264. Kõik helistage mulle eks. Nurm-nurm. Olen Kiizu, ootan teie kõnesid, nurr. Igatahes. Tahaks vanni minna. Võibolla ma lähengi. Millalgi oleks kena õppida. Liisut ootan ka, et temaga oma näidendetekste harjutada. :*

Surmalugu

"Elas kord isa ja elas kord poeg."Kõhetu näpp pööras lehte, ning jätkas:" Lõpuks nad enam ei elanud. Nad heitsid hinge. Surid ära. Kõngesid maha, kärvasid ja muudki sellist. Nii poeg, ütle kuidas on see kena muinasjutuke meiega seotud?" Surm istus voodiserval, tillukene helesinise pidžaamaga skeletike põlvel. "No ma ei tea issi..kas sa tahad mulle niimoodi delikaatselt öelda, et ma suren ka ära või?!", väike skeletike hakkas rahutult nihelema. " Oh ei, oh ei. Aga vaata pojake, kas sa tead mis issi nimi on?", Surm hakkas juba närvi minema. " Issi?", vastas pojuke ilmsüütult. " Oh ei pojake, issi olen ma ainult sulle. Tuleta meelde kuidas emme mind kutsub!" " Sitakott?", vastas skeletike püüdlikult. Surm tõstis pojukese põrandale, ja sammus ise toast välja, ise pojale rõõmsalt naeratades. Nii kui ta toast välja oli jõudnud, muutus ta näoilme raevukaks. Ta lükkas ukse jõuga kinni ja komberdas kööki. " No see pole normaalne! Kuidas ma oma ameti sellele väikesele lollpeale jätan, kui ta ei saa isegi aru, mis minu töö eesmärk on?!", Surm klõbistas näppe vastu jäätnunud aknaklaasi. "Ole ta vastu vähe leebem, ta on ju alles kuuene. Küll ta jõuab õppida. Ole talle veidike isa eest ka. Mine vii ta näiteks homme välja?", pakkus Surma naine välja. "Oh jah! See on hea idee, tänan kullake!", Surm suudles oma naist põgusalt otsmikule (kui viimasel see üldse eksisteeris)mille peale naine nina krimpsutas (samuti kaheldav, et tal see oli) ning jooksis oma tuppa. Ta eemaldas oma musta keebi, ning ronis kontide klõbisedes voodisse. Ta mõtles sellele, kui külm on siin suures-suures voodis ilma naiseta- kui kõle. Ja kui raske on üksinda hommikuti murdunuid luid super atakiga tagasi liimida...Surm ohkas sügavalt ning uinus. Hommikul ärkas ta varakult.Ta üllatus- ta polnud öösel mitte ainsatki luud murdunud, ning ta oli suutnud tõusta varajasel kellajal. Ta oli rõõmus, ning ringutas magusasti. Selle tagajärjel murdusid mõlemad ta käeluud. Surm polnud rahul. Ta liimis poole tunniga oma murdunud luud tagasi, siis sikutas ennast 40 minutit seina küljest lahti, kuhu ta ennast kogemata liiminud oli. Seejärel läks ta hommikusöögilauda. Seal oli vaid piim. " Mida sa nii kaua magad, sa laiskvorst! Oma süü, et sa jälle sööma ei jõudnud!", sädistas Surma naine kuuldava kahjurõõmunoodiga hääles. " Me juba pool tundi tagasi koristasime pojukesega laua ära", jätkas ta. " Emme, aga me ju ei koristanud pool tundi tagasi lauda! Sa lükkasid kogu söögi laua alla, kui sa kuulsid, et issi oma toast välja tu.." "Vait pojuke!", katkestas teda naine. " Kas sa ei tea, et laps räägib siis kui kana pissib?" Surm muutus veel kurvemaks. Ta kõht korises üüratult kõvasti. Ta otsustas vähemalt piima juua. Ta sirutas juba käe sinise piimapaki poole, kui äkki ta naine hüüatas: "Oh sind, ära seda joo! See on tilgastunud." "Ah et siis sellepärast sa selle lauale jätsidki..", pobises Surm kurvalt. " Igatahes pojuke, tule! Täna läheme me karjamaale!", seletas Surm reipalt. "Seal me võime pikniku teha, ja samal ajal õpetan ma sulle üht-teist." Pojuke näitas oma headmeelt välja sellega, et ta jooksis mööda kööki kuni kukkus vastu baarikapi serva. Ta vasak sääreluu veeres Surmani. " Mitu korda ma olen öelnud, et toas ei joosta?!", möirgas Surm poja sääreluuga ähvardavalt viibutades. Ta tahtis veel sama kurjalt jätkata, kui nägi endal oma naise mõrvaripilku. " See tähendab, et..jookse-jookse kui tahad ja jalad kannavad", lausus Surm aeglaselt ja naeratades. Et näidata, et ta pole enam vihane, joonistas ta poja sääreluuga õhku südame, ning ohkas leebelt. Ta viskas sääre tagasi. Ta sisemus kees vihast, nüüd läheb oma pool tundi, enne kui naine suudab pojale jala tagasi liimida. Tal oli tarvis jõuda karjamaale, enne kui lambad sealt minema saadetakse. Lõpuks oli jalg tagasi liimitud ja teekond võis alata. Pojuke ärritas Surma iga sekund. Kord nokkis ta maast nätsu ja toppis suhu, teisel hetkel pani ta varba koerasita sisse. Surm oli vihast hullumas, kuid ometi suutis ta ette manada naeratuse. Lõpuks jõudsid nad karjamaale. Seal sõid heina neli ilusat kitse. " Noh poju, näita mis lammas su lemmik on", küsis Surm muheda naeratusega. "See valge ilus lambapoiss", näitas poju näpuga heina mäluvale lambale. "Selge, tema peal ma siis näitan. Nii, tule siia kõrvale."Niipea kui nad lambale lähenesid, jooksid kõik teised lambad minema. Karjamaale jäi vaid see üks väljavalitud lammas. Ta pani pojukese seisma täpselt enda kõrvale, ning ütles: " Vaata nüüd hoolega!" Ta sirutas oma kõhna näpu välja, ning surus selle lambale otsaette, ise vaikselt muheledes. Lammas kukkus momentaalselt külili. Pojuke astus sammu lambale lähemale. Pisarad voolasid ta silmist. Surm möirgas: " Mina olen SURM mu poeg! Mina olen kõikvõimas! Mina suudan võtta elu!", ta tõmbas hinge. " Sellelt lambalt olen ma just elu võtnud- ta surmanud!", surm naeris hüsteeriliselt, et näidata kui põnev on nii teha. Surmata ja olla surm. " Pane tagasiii, pane tagasiii!", hüüdis läbi nutu lamba kõrval lebav pojuke. "Misasja ma tagasi panen mu poeg?", küsis Surm isalikult. "Pane elu sisse tagasi, sa..sa mõrtsukas!", poju rullis ennast maas edasi-tagasi, röökides ja nuttes. " Oh ei mu poeg. Tagasi ma panna küll ei oska..", vastas Surm kurvalt ja mõtlikult. " Seljuhul ei pea ma sinust enam iial lugu sa..sitakott!", nuuksatas poju. Surm ei saanud lasta sellel juhtuda. Ta kummardus lamba kohale, ning hakkas tegema talle südamemassaaži tegema. See ei mõjunud, lammas lebas ikka maas, ning hakkas külmaks tõmbuma. Surm üritas teha lambale suust-suhu hingamist, taustaks pojukese huilgamine. Miski ei mõjunud. " Sa tapsid mu lamba ära! Minu ilusa valge lamba! Sa vastik tapjamees!!", kriiskas poju. Surm ärritus. " See mu töö ongi, ja ühel päeval võtad sina minu töö üle, ja tapad sadu lambaid, ilma et sa neid elustada peaksid üritama! Kui sa muidugi ei saa endale lolli poega!", hüüdis Surm vihaselt, ise kitse raputades. Osaliselt sellepärast, et ta oli vihane, osaliselt sellepärast, et lootus et lammas veel üles ärkab ei olnud täiesti kadunud. Poeg vaikis. Surm vaikis. Ta andis alla. Ta viskas lamba maha, ning kloppis oma musta ürpi lambakarvadest puhtaks. " Ma andestan sulle isa, ma mõistan et su töö on oluline. Sa oled olulisem kui armas valge lammas..", lausus poeg mõistlikult ning mõtlikult. Et näidata, et ta isa ikka austab, lõi ta lammast korra jalaga. Seejärel haaras ta isalt käest, ning nad jalutasid tagasi kodupoole. Kui surm ja poju olid nurga taha kadunud kostis karjamaalt nõrk, kuid siiski kuuldav "mää"...

"See ei ole normaalne ma räägin, vanaeit ei taha muruniidukit. Alles rääkisin talle rahulikult ja aeglaselt, et saan ühe sõbra käest kuue tonniga päris kobeda niiduki, aga küll ajab sõrad vastu", seletas umbes kolmekümnendates mees oma tuliuude mobiili. "Jaa, selge see, et pole peas kõik korras. Kujutad ette, ta arvab et ta on mingi imetegija. Ta vanamehel läks mineval aastal saiaraas silma, vanaeit kohe tahtis keelega välja võtta, sest ta oli näinud et telekas nõnda tehakse," naeris mees, "mismõttes mis sai? Sai see, et esialgu torkas ta vanamehe pimedaks, seejärel tekkis põletik silma. Nüüd on teine juba kolm kuud surnud. Räägi veel midagi teravast keelest," mees naeris telefonisse nii hüsteeriliselt, et telefon oli kaetud ilapiisakestega. Kuna teine mees teisel pool paistis olevat suhteliselt tõsine, otsustas mees ka maha rahuneda ning jätkas kõnet, tõustes asfaldilt üles, naeratades ja lehvitades kõigile otsavaatajatele. "Igatahes... sellepärast maüritangi teda aidata, nii kuidas saan. Siiski minu vanaema ju...Jajah, ma saan aru, okei, okei, et siis homme näeme. Pakaa!" Mees pani toru ära. Lõpuks oli mees jõudnud oma musta ford tauruse juurde. "No mine perse, mind on ära neetud!", mees langes põlvili oma auto kõrvale, silmis peegeldumas pisar." See ei ole võimalik, kuidas KURAT saab olla võimalik, et keegi krants iga päev mu autokummid täis kuseb?", mees oli kurb. Ta tundis seda oma veenides. "Ma olen kurb", käratas ta valjult, et kindel olla, ja et ka kõik teised sellest aru saaks. See ei aidanud, keegi ei tulnud pärima miks ta kurb on. Nõme oli. Mees ronis vaikides autosse. Kui ta hakkas võtit süütelukku panema, heitis ta pilgu oma vasakule põlvele. Ta vaatas põlve. Katsus näpuga. Nuustutas näppu. "No mine perse! See on ebanormaalne, ma olin põlvipidi koerakuses!" Mees üritas manada ette hullumeelse naeratuse, mis näitaks möödujatele, kes ta autosse vaatasid, et kõik on endiselt korras. "Ei, mul on suva, ma lähen sõidan siiski Kusta poolt läbi, ja võtan talt selle muruniiduki, enne kui ta selle kellegile teisele maha ärib..ja siis ma sõidan üle igast ettejuhtuvast rõvedast koeranässist." Mees käivitas auto, ning hakkas sõitma, ise vaikselt ümisedes midagi koerte massimõrvamisest.

"Vanaema, see olen mina Tõnis! Vanaema, kus sa oled?", hüüdis sama mees, kes ennegi, nagu välja tuleb on ta nimi Tõnis. Köögist kostis mingit öginat. Tõnis jooksis kööki. Vaatepilt oli kummaline. Vanaema, oma punase kodukitliga, silmad punnis ja suu veidi lahti. "Vanaema, mida sa teed?", päris Tõnis hirmunult. See nägi välja nagu mingi õudukas. Kahjuks ei kasvanud vanaema peast välja kuus kombitsat, mis oleks hakanud Tõnist kägistama, seepärast jäi see õudukaversioon ära. " Kui vanaemal on krambid on mul suva, mina jooksen ära...Või kui ta on äkki hulluks läinud?", mõtted lendlesid Tõnise peas kui puuviljakärbsed roiskund õuna ümber. Vanaema pobises midagi, siis lõi käega, ja pani suu kinni. Neelatas. Tegi kõõksuvat heli ja kummardas küna juurde, kus ta puhast vett hoidis. " Püha jumal, ta joob nagu lehm!", mõtles Tõnis. Äkki tõstis vanaema pea ja ütles kaebliku häälega: " Tõnis kullake, vaata kui hea, et sa tulid. Mul oli mingi juuksekarv suus ja ma ei saanud seda kätte!", siinkohal tegi vanaema pausi ja nuuksatas, " ma mõtlesin, et kui ma suu kinni panen, siis neelan ma selle ju alla, aga kui ma suu lahti jätan siis tilgub mu kittel ila täis!" "Okei..", sõnas Tõnis silmipööritades, "normaalne..igatahes, ma tõin sulle muruniiduki, see on maja ees." "Tõnisekene, ma ju ütlesin, mulle pole seda imeriista vaja. Alles tunamullu ostsid sa mulle selle uue..noh, mis ta nimi oli..mobiili?", Tõnis noogutas. "No vot, ei ole mul seda vaja läinud. No uus pliita ja kastrulid olid küll asja ette, aga see muruniiduk, tohoo hullu, mida ma sellega teen ja kuhu ma teise ikka panen!" vanaema rääkis, silmad kurvad ja pea värisedes. Käed värisesid ka. Tõnis vaatas anuvalt vanaemale otsa: " Vanaema,ma käisin selle eest kuus tonni välja. Mida ma ise muruniidukiga teen oma kesklinna korteris? Moodne skulptuur? Oh ei kulla vanur, muruniiduk jääb siia!", ütles Tõnis, olles rahul, et tema sai viimase sõna öelda. Vanaema ainult väristas pead väheke hoogsamini, nii et otsaesised kortsud võbisesid. " No olgu Tõniseke, tee mida tahad...Aga äkki tuled praegu aitad mul rohida? Mul siin igasuguseid asju rohida, võibolla sina mäletad veel
paremini, mida rohida mida mitte. Mul eelmine aasta oli nii, et kilo kartulit ka ei saanud. Kuramus, kõik rohisin üles..", vanaema pilk klaasistus ja suu vajus alla.Kuna Tõnis oli hea mees, otsustas ta vanaema siiski aidata. "No tavai, näita kus kõplad on ja hakkame kõplama!", ütles Tõnis väga entusiastlikult. " Kuule Tõnn, mul on probleem,", vanaema tõmbas seeliku põlvini
üles, " vaata seda, arm. Näed eks. Ma eila veidike kriimustasin vikatiga ära," Tõnise näos peegeldus õudus. "Jumala eest! Kas vanaeit on kaotanud oma närvisüsteemi ja nägemise?" Jalg rippus Tõnise silmajärgi vaid mingisuguse kõhre küljes. Tõnis taganes paar sammu. "ma ei saa aru miks, aga ära ei parane teine," , jätkas vanaema, " Kipitas eile, ma panin oma tehtud leotist peale, nõgese ja kummeliga. Kipitus kadus, aga näed, jalga alla ei saa, mis sa arvad Tõnn, äkki on murdunud? Issake, siis ma ei saa ju enam siin talitada!" Vanaema tundus hüsteeriliseks minevat. "Mis sa nüüd, mis sa nüüd, ei usu et murdunud, võibolla natuke sai..põrutada." lohutas Tõnis rõvedusega vaadates kuidas vanaema oma mullase käega katkist jalga patsutab. "Olgu peale, ma siis lähen ja..kõplan. Kus sa kõblasid hoiad?", päris Tõnis kiiresti, et sealt rutem minema saada. "Sealsamas, esikus. Konksu otsas peaks rippuma kaks tükki..", vanaema hääl oli etteheitev "Kas sa siis tõesti ei mäleta?" "Sorri, ei tulnud jah nagu meelde.", vabandas Tõnis, ning kõndis esikusse. "Vanaema, siin pole ühtegi kõbla. Siin on ainult..issand, see on ju see su vana koera Pontu topis? Miks sa ta nii imeliku kujuga teha lasid..ja issand kui raske!", lausus Tõnis ohkides esikust. "Kuule latsekene, ära sa seda parem puudu. Praegu maa külmunud, mul pole mahti olnud Pontut lihtsalt maha matta", vastas vanaema kihistades. Kõlas mütsakas, kui Tõnis lasi koeralaibal maha kukkuda. Tõnis tormas vanaema juurde. "Mis kuradi inimene hoiab endal koeralaipa esikus ja laseb mul seda veel katsuda ka?!" "Tõnis ära ärritu, ikka juhtub ju..", sõnas vanaema malbelt, kõigutades jalgu üle tooliäärde. Vasak jalg nägi kohutavalt rõve välja. "See ei ole normaalne mis siin toimub,", mõtles Tõnis. "lihtsalt kohutav. Ma arvan, et see on uni. Tegelikult kõlab see isegi väga loogilisena!" Tõnis vaatas oma käsi. Ta oli lugenud kuskilt, et kui sa magad, siis sa ei saa oma käsi vaadata. Tõnis sai. Parema pöidlaküüne all oli muld. Vasak käsi haises nagu koeralaip. Ometi ei tahtnud Tõnis matta maha lootust, et see vastik päev on uni. "Vanaema. Korjates kokku oma eneseväärikuse riismed küsin ma sult - kas see on hetkel uni?" Vanaema heitis Tõnisele sapise pilgu. "Mis tähendab kas see on uni? Mis ühtäkki kõigil häda on? Tuli sinu õde mulle külla, sai siin napi pooltunni olla, kui äkki pööras ära, kiskus enda riided seljast, ning kui ma talle sellest inimlikul kombel teada andsin,( "No kurat sind võtku! Oled inimene või ei ole, aga siin sa oma ihu ei alasta!") siis hüüatasta : "Ei olegi uni või?" No seda pilku ei unusta ma eal. Vanaema jäi vaatama punkti Tõnise pea kohal. Alalõug hakkas värisema. Lõpuks vedeles punases kodukitlis vanaema kägaras maas, ning halas: " Keegi ei taha siin käia, nii üksik olen ma!", ning aina nuttis ja nuttis. Tõnis ei osanud midagi lohutuseks öelda. Ta vaikis, kuni äkki küsis: " Vanaema, kas sulle sepik maitseb?" "No ikka maitseb jah lapsuke..", vastas vanaema kitliservaga nina pühkides. Tõnis viis vanaema voodisse. Pani teki peale, ning sõitis minema. Hommikul ärkas vanaema üles. Haigutas, sügas kätt, ning roomas kööki. Laua peal oli sepik. Kõrval oli silt: ". Vabanda, et nii ruttu lahkusin. Kahjuks ei saa ma sind nüüd pikka aega külastada. Otsustasin nimelt kolida Hiinasse. Armastusega Tõniselt!" Vanaema ohkas heldinult.





Ma ei oska enam. Nuuks.

"See ei ole normaalne ma räägin, vanaeit ei taha muruniidukit. Alles rääkisin talle rahulikult ja aeglaselt, et saan ühe sõbra käest kuue tonniga päris kobeda niiduki, aga küll ajab sõrad vastu", seletas umbes kolmekümnendates mees oma tuliuude mobiili. "Jaa, selge see, et pole peas kõik korras. Kujutad ette, ta arvab et ta on mingi imetegija. Ta vanamehel läks mineval aastal saiaraas silma, vanaeit kohe tahtis keelega välja võtta, sest ta oli näinud et telekas nõnda tehakse," naeris mees, "mismõttes mis sai? Sai see, et esialgu torkas ta vanamehe pimedaks, seejärel tekkis põletik silma. Nüüd on teine juba kolm kuud surnud. Räägi veel midagi teravast keelest," mees naeris telefonisse nii hüsteeriliselt, et telefon oli kaetud ilapiisakestega. Kuna teine mees teisel pool paistis olevat suhteliselt tõsine, otsustas mees ka maha rahuneda ning jätkas kõnet, tõustes asfaldilt üles, naeratades ja lehvitades kõigile otsavaatajatele. "Igatahes... sellepärast maüritangi teda aidata, nii kuidas saan. Siiski minu vanaema ju...Jajah, ma saan aru, okei, okei, et siis homme näeme. Pakaa!" Mees pani toru ära. Lõpuks oli mees jõudnud oma musta ford tauruse juurde. "No mine perse, mind on ära neetud!", mees langes põlvili oma auto kõrvale, silmis peegeldumas pisar." See ei ole võimalik, kuidas KURAT saab olla võimalik, et keegi krants iga päev mu autokummid täis kuseb?", mees oli kurb. Ta tundis seda oma veenides. "Ma olen kurb", käratas ta valjult, et kindel olla, ja et ka kõik teised sellest aru saaks. See ei aidanud, keegi ei tulnud pärima miks ta kurb on. Nõme oli. Mees ronis vaikides autosse. Kui ta hakkas võtit süütelukku panema, heitis ta pilgu oma vasakule põlvele. Ta vaatas põlve. Katsus näpuga. Nuustutas näppu. "No mine perse! See on ebanormaalne, ma olin põlvipidi koerakuses!" Mees üritas manada ette hullumeelse naeratuse, mis näitaks möödujatele, kes ta autosse vaatasid, et kõik on endiselt korras. "Ei, mul on suva, ma lähen sõidan siiski Kusta poolt läbi, ja võtan talt selle muruniiduki, enne kui ta selle kellegile teisele maha ärib..ja siis ma sõidan üle igast ettejuhtuvast rõvedast koeranässist." Mees käivitas auto, ning hakkas sõitma, ise vaikselt ümisedes midagi koerte massimõrvamisest.

"Vanaema, see olen mina Tõnis! Vanaema, kus sa oled?", hüüdis sama mees, kes ennegi, nagu välja tuleb on ta nimi Tõnis. Köögist kostis mingit öginat. Tõnis jooksis kööki. Vaatepilt oli kummaline. Vanaema, oma punase kodukitliga, silmad punnis ja suu veidi lahti. "Vanaema, mida sa teed?", päris Tõnis hirmunult. See nägi välja nagu mingi õudukas. Kahjuks ei kasvanud vanaema peast välja kuus kombitsat, mis oleks hakanud Tõnist kägistama, seepärast jäi see õudukaversioon ära. " Kui vanaemal on krambid on mul suva, mina jooksen ära...Või kui ta on äkki hulluks läinud?", mõtted lendlesid Tõnise peas kui puuviljakärbsed roiskund õuna ümber. Vanaema pobises midagi, siis lõi käega, ja pani suu kinni. Neelatas. Tegi kõõksuvat heli ja kummardas küna juurde, kus ta puhast vett hoidis. " Püha jumal, ta joob nagu lehm!", mõtles Tõnis. Äkki tõstis vanaema pea ja ütles kaebliku häälega: " Tõnis kullake, vaata kui hea, et sa tulid. Mul oli mingi juuksekarv suus ja ma ei saanud seda kätte!", siinkohal tegi vanaema pausi ja nuuksatas, " ma mõtlesin, et kui ma suu kinni panen, siis neelan ma selle ju alla, aga kui ma suu lahti jätan siis tilgub mu kittel ila täis!" "Okei..", sõnas Tõnis silmipööritades, "normaalne..igatahes, ma tõin sulle muruniiduki, see on maja ees." "Tõnisekene, ma ju ütlesin, mulle pole seda imeriista vaja. Alles tunamullu ostsid sa mulle selle uue..noh, mis ta nimi oli..mobiili?", Tõnis noogutas. "No vot, ei ole mul seda vaja läinud. No uus pliita ja kastrulid olid küll asja ette, aga see muruniiduk, tohoo hullu, mida ma sellega teen ja kuhu ma teise ikka panen!" vanaema rääkis, silmad kurvad ja pea värisedes. Käed värisesid ka. Tõnis vaatas anuvalt vanaemale otsa: " Vanaema,ma käisin selle eest kuus tonni välja. Mida ma ise muruniidukiga teen oma kesklinna korteris? Moodne skulptuur? Oh ei kulla vanur, muruniiduk jääb siia!", ütles Tõnis, olles rahul, et tema sai viimase sõna öelda. Vanaema ainult väristas pead väheke hoogsamini, nii et otsaesised kortsud võbisesid. " No olgu Tõniseke, tee mida tahad...Aga äkki tuled praegu aitad mul rohida? Mul siin igasuguseid asju rohida, võibolla sina mäletad veel
paremini, mida rohida mida mitte. Mul eelmine aasta oli nii, et kilo kartulit ka ei saanud. Kuramus, kõik rohisin üles..", vanaema pilk klaasistus ja suu vajus alla.Kuna Tõnis oli hea mees, otsustas ta vanaema siiski aidata. "No tavai, näita kus kõplad on ja hakkame kõplama!", ütles Tõnis väga entusiastlikult. " Kuule Tõnn, mul on probleem,", vanaema tõmbas seeliku põlvini
üles, " vaata seda, arm. Näed eks. Ma eila veidike kriimustasin vikatiga ära," Tõnise näos peegeldus õudus. "Jumala eest! Kas vanaeit on kaotanud oma närvisüsteemi ja nägemise?" Jalg rippus Tõnise silmajärgi vaid mingisuguse kõhre küljes. Tõnis taganes paar sammu. "ma ei saa aru miks, aga ära ei parane teine," , jätkas vanaema, " Kipitas eile, ma panin oma tehtud leotist peale, nõgese ja kummeliga. Kipitus kadus, aga näed, jalga alla ei saa, mis sa arvad Tõnn, äkki on murdunud? Issake, siis ma ei saa ju enam siin talitada!" Vanaema tundus hüsteeriliseks minevat. "Mis sa nüüd, mis sa nüüd, ei usu et murdunud, võibolla natuke sai..põrutada." lohutas Tõnis rõvedusega vaadates kuidas vanaema oma mullase käega katkist jalga patsutab. "Olgu peale, ma siis lähen ja..kõplan. Kus sa kõblasid hoiad?", päris Tõnis kiiresti, et sealt rutem minema saada. "Sealsamas, esikus. Konksu otsas peaks rippuma kaks tükki..", vanaema hääl oli etteheitev "Kas sa siis tõesti ei mäleta?" "Sorri, ei tulnud jah nagu meelde.", vabandas Tõnis, ning kõndis esikusse. "Vanaema, siin pole ühtegi kõbla. Siin on ainult..issand, see on ju see su vana koera Pontu topis? Miks sa ta nii imeliku kujuga teha lasid..ja issand kui raske!", lausus Tõnis ohkides esikust. "Kuule latsekene, ära sa seda parem puudu. Praegu maa külmunud, mul pole mahti olnud Pontut lihtsalt maha matta", vastas vanaema kihistades. Kõlas mütsakas, kui Tõnis lasi koeralaibal maha kukkuda. Tõnis tormas vanaema juurde. "Mis kuradi inimene hoiab endal koeralaipa esikus ja laseb mul seda veel katsuda ka?!" "Tõnis ära ärritu, ikka juhtub ju..", sõnas vanaema malbelt, kõigutades jalgu üle tooliäärde. Vasak jalg nägi kohutavalt rõve välja. "See ei ole normaalne mis siin toimub,", mõtles Tõnis. "lihtsalt kohutav. Ma arvan, et see on uni. Tegelikult kõlab see isegi väga loogilisena!" Tõnis vaatas oma käsi. Ta oli lugenud kuskilt, et kui sa magad, siis sa ei saa oma käsi vaadata. Tõnis sai. Parema pöidlaküüne all oli muld. Vasak käsi haises nagu koeralaip. Ometi ei tahtnud Tõnis matta maha lootust, et see vastik päev on uni. "Vanaema. Korjates kokku oma eneseväärikuse riismed küsin ma sult - kas see on hetkel uni?" Vanaema heitis Tõnisele sapise pilgu. "Mis tähendab kas see on uni? Mis ühtäkki kõigil häda on? Tuli sinu õde mulle külla, sai siin napi pooltunni olla, kui äkki pööras ära, kiskus enda riided seljast, ning kui ma talle sellest inimlikul kombel teada andsin,( "No kurat sind võtku! Oled inimene või ei ole, aga siin sa oma ihu ei alasta!") siis hüüatasta : "Ei olegi uni või?" No seda pilku ei unusta ma eal. Vanaema jäi vaatama punkti Tõnise pea kohal. Alalõug hakkas värisema. Lõpuks vedeles punases kodukitlis vanaema kägaras maas, ning halas: " Keegi ei taha siin käia, nii üksik olen ma!", ning aina nuttis ja nuttis. Tõnis ei osanud midagi lohutuseks öelda. Ta vaikis, kuni äkki küsis: " Vanaema, kas sulle sepik maitseb?" "No ikka maitseb jah lapsuke..", vastas vanaema kitliservaga nina pühkides. Tõnis viis vanaema voodisse. Pani teki peale, ning sõitis minema. Hommikul ärkas vanaema üles. Haigutas, sügas kätt, ning roomas kööki. Laua peal oli sepik. Kõrval oli silt: ". Vabanda, et nii ruttu lahkusin. Kahjuks ei saa ma sind nüüd pikka aega külastada. Otsustasin nimelt kolida Hiinasse. Armastusega Tõniselt!" Vanaema ohkas heldinult.





Ma ei oska enam. Nuuks.

Lepa perekonna hommikutund

"Kus Rein on?", küsis isa ärevalt, " ta ju lubas, et ta on kella kaheksaks kodus, kell on juba pool üheksa!" "Rahune maha, ise sa ta sinna peole lubasid, nüüd kannata. Kullake, kas sa ei tea, kes kannatab see kaua elab!", ütles erkroosas hommikumanlis mammi, kes paistis ema olevat. Käes oli tal savikruus kohviga, ning varbaga sügas ta laua all lebavat koera.
"Oh Rein tuleb! Kuuled, sammud tulevad! Oh see kurinahk Rein alles saab mu käest, et ta hilines", ütles isa nii suure rahuloleva naeratusega, mis tundus venivat otsaesiseni. Siis aga jäi kuulatama, kuhu sammud lähevad, ning tardus käed rösterile ning jalad harki. "Mis sammud? Sul on paranoia kullake, see on koera saba, mis vastu maad peksab.", ütles ema oma leebe naeratusega. Isa vaid mühatas, ning sättis oma sinise hommikumantli hõlmu kokkupoole. Äkki oli kosta autoukse pauku, ning kiireid samme toa poole. Kolme sekundi pärast seisiski Rein ukse peal. " Rein, mitu korda me oleme rääkinud lubaduste pidamisest? Sa lubasid tulla koju kell kaheksa, ometi on kell üheksa!", ütles isa teeseldud rangusega, nagu ta ükskord telekast näinud oli. Ta oli enesega rahul, ning võttis suure ampsu singileivast. Sink jäi vuntside külge rippu, ja kui isa ennast liigutas õõtsus sink rahulikult ja malbelt paremale ja vasakule. " Ma tean isa aga..", üritas Rein ennast välja vabandada. " Ei ole siin mingit "aga", lubadus on lubadus. Sellisele lubadusemurdmisele annaks ma andeks kui sa oleks vähemalt...invaliidistunud, aga ei, sina ei ole ju!", ägestus ema. "Tegelikult...", alustas Rein vaikselt. "Tegelikult..ajasin ma kogemata inimese autoalla.." Isa oli kivistunud asendisse, nagu oleks keegi teda poonud. Suu lahti, alalõug värisedes( singijupike ka ), hommikumantli hõlmad valla, ning käed asendis, nagu ta tahaks tormata Reinu poole ja teda umbes tunnike kägistada. Köögis oli vaikus. Isa hakkas maigutama. Kõlas väike potsatus, sink kukkus maha. Vaikus. Kõlas matsutus, koer läks singi kallale. Ema istus laua taga, silmad nii suured, et Reinul tekkis kahtlus, et vasak silm kukub kohe välja. Rein mõtles, et kui olukord poleks nii tõsine, siis ta naeraks ennast praegu oimetuks.
"Ah et siis nii...Millal see oli, kes see oli, kus see oli?", küsitles isa. "Noh, see oli umbes 20 minutit tagasi, Pärnu mnt lähedal, see oli mingi mees. ", selgitas Rein alandlikult. Ema lausa üllatus, et nende 18-aastasel pubekas ikka veel selline hääl eksisteerib. Ema hakkas alateadvuses mõltlema tuba Reinu peas, kus istuvad kõik ta erinevad hääled. Kõige suurem ja võimsam on kisamine, kõige taganurgas aga istub väike alandlik hääl, kaetud ämblikuvõrkudega. Tema vapustava mõttemaailma katkestas äkki isa hüüe: "Tavai, kõik autosse, lähme kaeme mis värk seal on!" Isa jooksis hõlmad valla autorooli, Rein ja ema kobisid tahaistmele. " Kullake, kas me riideid ei oleks võinud selga panna?", küsis ema veidike pahaselt," keegi meie tuttavatest võib ju meid näha poolalasti pärnumaanteel kepslemas?" "Selleks pole aega, see oleks vaid kallist aega viitnud!", vastas isa nii järsult, et esiklaas sai veidi süljeseks. "No jumala eest, kuhu sul kiire on, ega laip ju ära jookse!", ema üritas olla irooniline. Kuna lause tundus piisavalt irooniline jäi ta rahule ning oli vait. "Aga isa, mis me nüüd teeme?", küsis Rein ehmunult. "Noh, võimalus on muidugi vedada ta kuhugi sillani, siduda talle betoonblokid jalgade külge, ning ta alla visata..", vastas isa mõtlikult, olles ise rahul, et ta telekast nii palju õppinud on. "Issand mis juttu sa ajad, loomulikult ei hakka me siin kedagi sillalt alla lükkama!", hüüatas ema ehmunult," parem idee on ta happes lagundada, nii ei jää laipa.." ema nägu muutus rahulolevaks, nagu oleks ta poolearuline, kellel juba pooleldi hapnenud laip tünnis. Reinule tundus nagu ema käsi isegi liiguks pulgaga laiba segamise rütmis. "Jumala eest, kas te ainult naljatate minuga? Mida me PÄRISELT teeme?", Rein oli meeleheitel."Siin, siin see koht oligi! Isa pea kinni!", hüüatas Rein.
"Siin? Aga siin pole ju midagi?", isa tundus pettunud. "Ausalt, siin oli enne mehe laip, ma ise ajasin ta alla! Ausalt!" "Rahu, rahu. Ei ole midagi. Pole ju kuigi suur kaotus, et sa kedagi tapnud pole.", ema üritas olla lohutav ja leebe. Rain hakkas nutma. "Kuss, kuss, küll tuleb teine kord.", ema õõtsutas Reinu edasi-tagasi, samal ajal kui isa üritas hakata tagasi koju sõitma. "Rein kuule, kust teed kaudu siit koju saab?", uuris isa. "Mm..ma ei mäletaaa.." venitas Rein endalt silmist pisaraid pühkides, "ma arvan et siit..ei sealt! Ah, ma ei mäleta.." "Pole hullu", vastas isa, "ma lähen küsin teed selle sümpaatse härrasmehe käest kes mööda asfalti roomab."

Pühendan selle Stefanile, sest tal on sünna jou!

Külm kolmapäev kullakesed

Ma jõudsin täna esmakordselt õigeks ajaks kooli. Meeldivalt tegime venekeeles jaburdusi ja niizama oli fan. Et inka juttu õpetajale viia, tahtsin ma seda välja printida. Kahjuks ei olnud Kauri ega arvutiõpetajat koolis. Ma olin sunnitud kopima selle jutu bloogist, klassijuhataja silmeall. Esimene lause oli et "njäu ma tahan juhanit" mis mind alandas, klassijuhataja arvab nüüd et ma olen nümfomaan:( Igatahes, enne füüsikat läksin ma jopeta välja. See oli kohutav. See külm tekitas mulle shoki ja ma hullusin. Mul hakkas väike näpp veritsema. Kuna mul polnud midagi teha selle verega siis ma veritsesin üle maarja füüsika vihiku. Oh how nums. Igatahes, muidu oli normaalne. Liis peksis mind, ja kekas tegin ma kuulsa poosi võrkpalli mängides. Alguses olin ma koba( lõpus ka ) Ma karjusin et " LÖÖGE PALLI" Minni ütles et ma võiks ise proovida, ja siis ma tegin seda ja sain meile punkti!!:D Jei. Ma olin sellest nii innustunud, et ma koguaeg aina vehkisin oma vitspeene käega, mitte kordagi enam palli tabades:( Peale kooli ma tulin lõdisedes koju ja pesin pead ja rääkisin Kiisuga veits, haha. Siis läksin kompressorisse. Mu mp3-me üks klapp on katski, ja mul on kodus pehmet saia. Tee sai ka valmis. Ma lähen toon. Kui ma viitsin siis ma kirjutan siia "Lepa pere hommikutunni" ka:)

Ma tahan oma Juhanit, njäu

Ma tahan oma Juhanit, njäu

Jills day in Finland

Once there lived an adolescent named Jill. She was very well-behaved, decentand and obedient. Her parents had no problems with her. Jill was completely pleased with the way she lived. But on one Friday Jills parents told her, that they would move to Finland. Big was Jills consternation, she didn't want to move away from all her friends, and Finland was so far away..But as they arrived to Finland, this country bewilded Jill with it's beauty as soon as she took a glance on it. She even bought a token with Finland's flag on it. Jill- who was usually known as a very obedient adolescent was so bewilded that she ran off her parents to see big solemn Senatin Talo. Ofcourse she knew that she took a big risk by being alone in a big strange city, but she decided to venture anyway. Though her knowings about map-reading were very obscure, she managed to find the Senatin Talo., but she didn't remebmer how to get back to her parents. She wandered around, and only had a vague idea how to reach her parents. She rambled the streets of Helsinki until late noon. Then, at last, she had a glance at someone who appeared to be her mother. She ran across the street yelling her name, when out of nowhere, she was hit by a car:)

Minu, Liisu ja Henri tehtud:))))))

Oh death and agony

Arvake ära mitu päeva ma koolis pole käinud. Õige vastus on viis. Reede, laupäev, pühapäev, esmaspäev, teisipäev. Hei. Eile õhtul hakkas mul halb tuju, mis kestab umbkaudselt siiani, sest midagi ei lähe normaalselt ju. Mu vend mäkerdas mu ukse ja põranda Liisu kingitud lauvärviga laiali. Mh, mu kaunis lauvärv:'( Enihau.

Ükspäev mul oli nii, et mulle meenus see vikerkaar. Ma ei mäleta kus me vanematega käisime, aga kui me autoga mingi kurvi juures olime, siis oli seal SUUR vikerkaar. Ja siis ma mõtlesin et ma jätan selle eluks ajaks meelde. Nüüd ta ongi mul meeles. Aint, et muud asjad ununevad nii kiiresti.
Miks kurat ma küll niiii tujukas olen? Tahaks manustada tubakatooteid. Homseks võiks õppida ka?
Ma teen selle inka jutukese ära, ja siis niizama lähen magama.

Santa baby, so hurry down the chimney tonight...

Cheers

Eile olin ma Liisuga linnas, õhtul olin ma trotsi täis. Hommikuks olin ma haige. Aga enam pole trotsi täis. Ah suva. Võiks midagi õppida, a ma ei viitsi. A ma teen seda ikkagi. Da

Fancy for a wild weekend?

Ma kunagi teinekord kirjutan siia pikalt Maarjast, Laura erisoovil ( ma oleks seda niikuinii teinud ) Igatahes. Laupäeval ma ärkasin Kiisu sünnal. Kõige hiljem muidugi. Kuna kohvi oli laual, siis ma tegin endale seda piimalurri mis ma tavaliselt joon, ning kuulasin arutelu selle üle, kes võis küll kiisu vetsu täis ropsida. Alguses süüdistati Hendrikut, kes seda kategooriliselt eitas. Seeljärel süüdistati Hardot( st. Tsäpi ütles mulle msnis, et nagunii Hardo) ja kui mina julgesin iitsatada, et nüüd ma ei julge vetsu minna, sest muidu jään mina süüdi, vaadati mind imelikult. Haha. See oli hull müsteerium. Hardo väitis, et see Jukinäoga poiss jooksis talle vastu nägu ja riided ropsised. Kui ma hiljem üle küsisin, siis tõdes ta et oli nii pime et ta ei näinud, kuid samahästi ju ta VÕIS olla ropsine või mis? Ja Hendrik ütles, et ta otsis oma pluusi, et näha kas see on ropsine. Siis ta oleks teada saanud kas see oli tema. Aga ta ei leidnud üles. Nuux. Igatahes, MINA see polnud. Aga aitab ropsiteemast. Laupäeval ma siis tulin koju. Bussiga. Hardo ja Hendrik hääletasid, ja mina tulin bussiga, me tegime võistluse kumb enne jõuab. Ma võitsin, oh gloori. Igatahes, kodus oli suht igav, ning ma kahetsesin et ma lükkasin tagasi Juhani plaani tulla laupäeval minupoole. Enihau. Ma kutsusin Liisi siia. Ta oli rõõmuga nõus, numpz nagu ta on. See on lausa KOHUTAV kui palju nalja meil sai. Esiteks, ei saanud kumbki meist suitsu kätte, ning seega pidime me Liisi ära maskeerima. Musta parukaga ja ühe sangaga prillid;D Kombekas ka muidugi. Lihtsalt...HAHA!! Ta kahjuks suitsu ei saanud, kuid pani vene kaagid arvama et ta on Euroopa turist. Ka see on saavutus. Siis me liimisime näppe ja käsi kokku üksteisega, superatakiga;D. Äkki Kennu( Or should I say: Jamaica?") tuli siia. Tal oli suitsu.Meeldiv. Me jõime kohvi ja rääkisime Kennu/Jamaica sekselust. Mis on..kena. Hiljem hakkas Kennu rääkima minust alandavaid seiku Liisile. Ja LÕPUKS hakkas ta minu ja Liisi rindu kritiseerima. Ma mõtlesin, kas oleks halb teda kell 2 öösel välja visata. Südametunnistus ei lubanud seda siiski teha, siiski ma olen vanem ja see väike kutsikake( kennu ai miin ) oli mu järelvalve all:) haha. Enihau. Meil sai siiski meeletult nalja, õhtul/öösel Liisiga voodiski;)
Hommikul pidin ma ärkama kell 7. Et jõuda 8.40 rongi peale, et ma Juhani poole saaks minna. Igatahes. Ma võiks ka seda mainida, et siin korteris on NULL äratuskella. Ja me moblad...ei olnud kasutuskõlblikud. Enihau. Mu ema lubas mind äratada. Kahjuks polnud ta hommikuks faking koju tulnud, mis oli nummi temast. Õnneks äratas mind oolmaiti Liis. Ta ütles et kell on 7.45- Ma kuulsin et 6.45 ja lebasin edasi. Siis mulle jõudis kohale ja ma hüppasin püsti ja jooooksime välja. ( Raske uskuda, et see oli kõik täna ) Me jõudsime veel Liisiga suitsu osta ( täna oli teine tädi ) jjeeei. Ja noh, siis Liis läks koju ja mina bussile. Ma ikka jõudsin rongi peale, see oli hea. Rongis kõik vahtisid mind, kuigi mul polnud midagi näos. Ma olin niiizama magamata ja peaaegu meikimata ( veits huulepalsamit Liisu;D ) nummi. Enihau. Juhan tuli mulle vastu ja me läksime temapoole mingi SUURE ringiga. Ma aina halasin et külm on ja et ma ei jõua ja blabla:D Aga me jõudsime kohale, ja vaatsime fämiligaid ja niiisama "miilustasime" da. Katsusin Juki koera ka. Siis tuli Juki ema ja ta peika. Jei. Me kohe põgenesime Siimu poole. See teekond polnudki väga pikk. Mul oli isegi suht soe. Mu enda kindad olid kodus, aga Juhan andis mulle enda uued, süsteemiga kindad:* Ja ma nägin uppunud mutti ka. Nüüd ma hakkan kartma et ma astun neile peale, a suva. Siimu pool me kõrvetasime pitsat, ja meil oli pereüritus, et vaadata kuidas pann läheb punaseks. Villu tuli ka. Siis me vaatasime filmi. Siim jäi sada korda magama, haha. Igatahes, Juhan pärast saatis mind rongijaama. See teekond tundus...97866688 km pikk olevat. A suva. Ma pean mainima, et see oli naljakas kuidas Juhan tee peal lebas. Igatahes. Me jõudsime lõpuks kohale raudteejaama, rong hilines. Me vaatasime paaniliselt rongi oodates valele poole. Kui rong ees oli, siis ma küsisin: mis see on? Juhan mõtles ja ütles: Aaaaa! Sa sõidad ju teisele poole. Nummi. Siis me musitasime ülimalt minimaalselt, ja ma gallopeerisin oma rongile. Ma sain muuseas Siimu käest Kolm Musketäri, mida ma veits lugesin. Ma jäin magama ka. Baltijaamas ostsin ma omale nii palju kommi et süda läks pahaks ( mul on vist kokakoola ja poolik shoks kotis..mast iit them näu!) uuh. Ja trollis lamas maani täis Markus. Jalad krõnksu suruud istmete vahele, ja alkopudel taskust välja kukkumas. Hell nõus mis tast sai. Igatahes. Koju tulles küsis mu ema et miks kõik kohad kokakoolaga koos on ja. Miks kõik kohad LIIMIGA koos on. Suva pohhui. Aga. Üks lubadus mul on : EI IIAL LASE MA ENAM KENNUT SIIA SISSE!! Ta sõi ära kõik mu kommid suuretoa kapist, ta ajas mu toa segi, ta lõhkus mu speiss klahvi ära ja on niiizama tore poiss. Ahja, vaatasime siiski emaga bridsit dsõunsi, ja mu ema päris mult juhani kohta. Oh seda taibukat naist.Igatahes. Kell on juba niii palju. Ma vist veits loen veel seda Siimu raamatut ja söön oma kaupa. Headööd.

Liis=DD

Kes Liisi vähegi teab, teab et ta võib olla maailmaparim, või siis IIVÕL KANIIVÕL, keda tahaks maha "matta" ;D Igatahes, on mu liisu-kiisu maailma naljakaim, kes soovitas mul just enne nulgu närida ja kes on muidu niizama kaunis. Liisiga käisime kunagi prügikastis hängimas, ja rõduall riideid vahetamas, ja niizaama kerjamas:) Liis on nii fann.Ta tuleb muuseas varsti siia, see on kena:** Ai lav höör

Lex

Mulle meenus veel üks meessoost "kullake". Ma ei saa ometi Lexi unustada. Lex suudab alati öelda õigeid asju,õiges kohas. Lexiga saab meeletult naerda, ning vedeleda poris. Ja Lexiga saab solvuda, ja leppida ja rääkida ja uurida ja puurida ja niizama hängida, ning virus turvamehi paitada.

LIIISU:*

Et nüüd mitte tekitada muljet, et kõik mu kullakesed on meessoost, siis ma kirjutan nüüd Liisust.
Liisut ma armastan nii väga, tegelt kõike temajuures. Mmm.. ma ei jõua kõike nimetada, KÕIKE. Tema nummisid pehmeid juukseid, ja tema suuuurt tuba, ja tema nummit venda, ja tema diivanit mille jalgu murda ja tema venda ja tema ema;D ja tema..hindeid. Ja ta uut ripsmekat ja ta ..ihu;D
Igatahes, ta on mu armastatu. Kesmind mõistis juba ammu, ta teeb seda ikka veel. Kunagi me kolime kokku ja võtame kõik koerte varjupaiga koerad( kassid ja muud loomad ka, eks?) omale!:D
Jeei. Ja ma armastan teda isegi ta nummi vanaeide tukaga, mis tal hetkel on;) Mailaav!

Liisu üldse ei vihjanud, et ma seda pilti siia paneks;D Haha. " pane mingi ilus pilt minust bloogi..." ( siis saatis pildi) "vaata kui ilus;D" haha, oled küll ilus. Minu ilusaim!:*(L)

Juhan,mu kallis:*

Oh jumal. Mm. Ma ei mäletagi enam mida siia kirjutada, kõik on lihtsalt liiga loogiline ju või mis.
Ta on mu Juki, ja ma olen rahul sellega, et ta seda on. Ja mulle meeldib kui ta on minupool, ja mulle meeldib olla temapool ja mulle meeldib üldse kõik mis on..seotud Juhaniga. See on meeldiv. Ja mis siis et ma sinust ohatisi saan, ja vara ärkama pean, siiski, ailavjuthemõust:*******
PS! Mul on tast niipalju pilte, et ma isegi ei teandud mida siia panna. Da. ( Muuseas, eile oli imelik ilma karujukita magada, ma üritasin teda tekiga asendada, a see ei õnnestunud )

Henri

Henri on mul lausa nii hea sõps, et ma olen isegi nõus tema heaks käituma nagu poolearune tobuke. Ehk siis väitma sulle et mingi asi laabub, isegi kui ma tean, et see ei tee seda. Ja sina ka tead. Aga ma ikka väidan nii, sest sa oled mu kullakallis, ja ma võin seda väikest valetamist sulle lubada.

Hardo

Haaaardo. Da. Ma teadsin seda juba enne, et kui Hardot kauem teada, siis ägedamaks ta läheb.Kuigi ka temal on viga jutte edasi rääkida, nagu ka Hendrikulgi, siis suva. Aga, ma avastasin eile, et sinuga on hea rõdul laulda, ja laule leiutada. Ja bussis juutidest ja nende tapmisest rääkida. Ja siis... vesipiipu teha. Ja sind varvastega sorkida. Ja naerda selle üle et sa pornokat loed. Ja, sinuga poes lilli valida ja muudki. Ja sa oled niii lõbus ja naljakas ja väike alkohoolik;)
Ma( lauldes): " I am weasel!"
Hardo: Mis see tähendab?
Ma: Et ma olen...nirk8-)
Hardo: ma teadsin, ma tahtsin aint et sa seda ise ütleksid.

haha;D

Hendrik

Hendrik, Hendrik, Hendrik. Et temast täpselt aru saada, tuleb teda kaua teada. Mina tean teda juba aasta. Isegi rohkem, ja väga hea on et ma teda tean. Ta tundub esmapilgul vapustavalt ilus ja tore. Ja sõbralik. Ta kindlasti on kõiki neid asju. A tal on vigu ka, näiteks see et ta on meeletult suur lobamokk, ja talle ei saa mitte midagi rääkida, mis vähegi oluline ja vähem oluline. Aga ma andestan talle, sest ka minul on aeg-ajalt sellised probleemid. Igatahes. Ta on nii meeletult sõbralik, ja tal on koguaeg hull naeratus näos, ja ta on niii positiivne. Kahjuks ta veel ei usu, et ma alati saan mida ma tahan, ja et mul on alati õigus, a küll me selle noormehe ümber treenime. Mulle meeldis, et ta aitas mul välja mõelda salaplaane, suva et ma need ära unustasin. Ja mulle meeldis...kõik meeldib tegelt. Hendrik jeesjees, joor thöö best, daa. Mulle meeldib muidugi ka see, et su ihu oli täis joonistatud, väga hea et mina seda ei teinud. Ahja. See ka veel, et Hendrik ära ole solvunud kui ma sind veits kardan, mõnikord;D Suhtle niikaua kellegi teisega kuni ma normaliseerun;*

Kiisu

Nii. Ma nüüd räägin temast. Ma mõtlesin sellest, et ma kirjutan temast bloogi, terve bussisõidu. Esiteks, on mul au olla sellise suurepärase inimese sõber nagu Kiisu on. Ma nimetan teda oma sõbraks, suva et ma olen teda kolm korda elus näinud, ja esimese kahe korra peale võibolla kuus sõna vahetanud. See ei loe. Kiisu ( ehk siis Kristjan ) on..ÜLIMALT sõbralik, tore, teistega arvestav ja muudki. Ma pole tõesõna iial näinud inimest, kes selline oleks. Ta ei tahtnud isegi 12-aastasele imetlejale ära öelda, ja pabistas mida öelda, et see 12-aastane ei solvuks. Ja kui ma olin maani täis, siis ta vaatas et ma alla ei kukuks kuskilt ja söötis mulle salatit ja hoidis must alkoholi niikaugele kui võimalik. Ja ta viis mu kuhugi magama, et ma kaineneks vms. Ja ta ütles "headööd kullake" jeesjees. Kuigi see oli meeletult ilus žest, siis ma hakkasin ikkagi kartma ja nutma, et mind üksi jäeti aga suva. Ma ei saa üle, ta on nii hea. Kui ma teda veel umbes kaks kuud tean, siis ma hakkan teda liigitama oma parimaks sõbraks. A ma vist teen seda juba praegu veits, a mis siis.
Ps! Sa meeldid mulle kainena rohkem;D Ja thank you for a wonderful Friday!

kiiizu zünna j6uu

igatahes. me tulime hardoga bussiga pärnu ja käisime mõlemas portas ja ma ostin kingi ja valge roosi kiisule. siis saime hendrikuga kokku. jõudsime siia ja ma hakkasin jooma ühte neist kolmest suurest siidrist mis marge mulle ostis, kuigi ma tahtsin kolme purki. a õuvell. igatahes, ma olin rahul. ma jõin seda alkoholitoodet kuni ma olin nii täis , et ma ei suuutnud enam käia ega liigutada. see oli mõnus. ma kartsin et ma suren ja hakkan ropsima. suva see. ma helistasin neli korda jukile ja ühe korra maarjale, kes keelas mul jukile helistada. ühe korra rääkis veiko jukile telefonis ebatsensuurset juttu ja siis ma lõiin teda näkku, siis ta palus minult ja jukilt vabandust. juki on mu muzka:* da. igatahes, kui me käisime bensukas siis ma kainenesin ja sõin hott doogi ja oli fan. veikoga tsättisime ka hiljem, mõnna. ja kiiisuga ka. nüüd on teised täis ja mina kaine. hendrik mu laav tahtis lahkuda, a ma keelasin ja ta ei teinud seda. ahja. vahepeal kiisu söötis mind ja me vaatasime pornot, mis kiisule kingiti. mõnna.ahja, kiisu söötis mulle salatit ja halvaad. oli mõnna. varsti me mineme hardoga bensukasse, see poiss tuleb kaasa võtta kes on juki moodi sest ta on 18. aga ta pole niii ilus kui juki. da. tsau

ma ei tea kas minna vanni.ma ei viitsi. külm on.riidesse võiks panna. ema läks uuesti linna. tuleb kell kaks tagasi. ma tahan liisi poolt läbi käia. ma tahaks ta valget kampsunit.jou. issand mu käe peal on muster, ükskord oli juhanil ka.siis kui ma lebasin niiizama ta käepeal. see ei ole teema igatahes. üldse teemat pole. manüüd minen meigin, kuni ma oimetuks muutun. kohvi võiks ka juua. tänu sellele jäin eile kell 4 magama.koolis ka ei käinud, ema ei sundinud. jeei

nii kena, niipea kui ma olen kuus aastat enda küüsi lakkinud, siis ma tahan vetsu minna. nurm. ma ei saa hästi kirjutada ka. see kohvi joomine oli halb idee, ma olen nii änksi täis. ma veelkord võtsin laglest õppust ja tegin oma teksad kitsamaks. jumala väärakalt a suva, täiega hästi on näha, a mul on sellest ka suva, tegelt oli see vist halb idee sest mu jalad tunduvad veel peenemad, a suvants. igatahes, ma vaatasin sõpru ja olin vannis ja mõtlesin oma pluusiga midagi ette võtta, a ma ei tea kas ma viitsin. pealegist mu küüned ei kuiva iial ja ma JÄÄNGI üles. homme ma lähen vist hardoga koos Pärnu? ma ei tea, maplaanisin ikka varem minna, ama ei tea. ma pean homme margele helistama, siis kui ma kooli lähen, et küsida kas ta kokku viitsib saada ja mulle alokot osta:D
heihei. nummi.ma tahan vetsu.ikka veel.suva. täna ma olin koolis ülirõve, a kodus ma olin kena, ausalt;D põssa thäts mii;D aga, muuseas mul on msnis mingi plika. liisu-usiil@hotmail.com
ma nagu ei mäletaa kes ta on:S headööd mu kullakesed

Maailm on lihtsalt kohutav koht. Isegi mingid...sebrad on normaalsemad kui inimesed. Esiteks. Sebrad ei sunni teisi sebrasid olema sinisilmsed ja blondid, vastasel korral ei sunniks sebrad ka neid gaasikambrisse ronima, ise alasti olles. Sebrad ei katkuks surnud sebradelt suust kuldhambaid ja ei lõikaks surnud sebradelt juukseid maha. Ja sebrad ei koondaks teisi sebrasid getodesse ja ei laseks seal sebrapoegi nälga surra. Samuti ei sunniks sebrad teisi sebrasid hakkama kommunistideks ja sebrad ei lõbusta ennast näiteks härjavõitlusega. Sebrad on kenamad kui inimesed. See tekitab minus meeletut trotsi ja viha ja pettumust. Ai laav sebrasid. Ahja, Juhanit ka(L)

Vaadates seda pilti sebrades, tekib mulküsimus: Miks mitte rakendada neid künnihobustena? Nad näevad ju samasugused välja?

Maailm on lihtsalt kohutav koht. Isegi mingid...sebrad on normaalsemad kui inimesed. Esiteks. Sebrad ei sunni teisi sebrasid olema sinisilmsed ja blondid, vastasel korral ei sunniks sebrad ka neid gaasikambrisse ronima, ise alasti olles. Sebrad ei katkuks surnud sebradelt suust kuldhambaid ja ei lõikaks surnud sebradelt juukseid maha. Ja sebrad ei koondaks teisi sebrasid getodesse ja ei laseks seal sebrapoegi nälga surra. Samuti ei sunniks sebrad teisi sebrasid hakkama kommunistideks ja sebrad ei lõbusta ennast näiteks härjavõitlusega. Sebrad on kenamad kui inimesed. See tekitab minus meeletut trotsi ja viha ja pettumust. Ai laav sebrasid. Ahja, Juhanit ka(L)

Vaadates seda pilti sebrades, tekib mulküsimus: Miks mitte rakendada neid künnihobustena? Nad näevad ju samasugused välja?

Maailm on lihtsalt kohutav koht. Isegi mingid...sebrad on normaalsemad kui inimesed. Esiteks. Sebrad ei sunni teisi sebrasid olema sinisilmsed ja blondid, vastasel korral ei sunniks sebrad ka neid gaasikambrisse ronima, ise alasti olles. Sebrad ei katkuks surnud sebradelt suust kuldhambaid ja ei lõikaks surnud sebradelt juukseid maha. Ja sebrad ei koondaks teisi sebrasid getodesse ja ei laseks seal sebrapoegi nälga surra. Samuti ei sunniks sebrad teisi sebrasid hakkama kommunistideks ja sebrad ei lõbusta ennast näiteks härjavõitlusega. Sebrad on kenamad kui inimesed. See tekitab minus meeletut trotsi ja viha ja pettumust. Ai laav sebrasid. Ahja, Juhanit ka(L)

Vaadates seda pilti sebrades, tekib mulküsimus: Miks mitte rakendada neid künnihobustena? Nad näevad ju samasugused välja?

jou, 12 Jaanuar

Öösel ma pidin tegelt inimestega kontakteeruma. Ma vabandan sügavalt, et ma seda ei teinud, kuna ma olin liiga väsinud. Kui kell sai pool kolm, olin ma umbes pool tundi maganud. See oli mõnus. Ühel hetkel hakkas mul öösel hästi palav. Umbes viiest. Siis ma kiskusin endal riideid seljast, ning kui see ei aidanud siis ma avasin akna. Hommikul ärgates olin ma surnuks külmumise äärel. Da. Igatahes, ma mingi nõulaifisin. Täna vist lähen kuskil kuuest Evariga vesipiipu tegema, aga ma ei tea ka. Kui Liis ja Piret tsoinivad, siis lähen jou. Tegelt peaks mul täna olema mata eraõpetaja, aga kuna ma teda kätte ei saand eile, siis ma solvun ja otsin uue. Jeei. A suva. Praegu ma olen arvutiklassis ja nõulaifin niizama. Ma arvan et sellest tuleb igati põnev ja vahva ja humoorikas tund...või siis mitte. Mul pole siin mitte midagi teha, lame tund. Pärast arvutiõpetust tuleb keemia ja siis tuleb vene keel. Selleks oli vaja kaunilt lugema õppida, ma pole seda teinud. Ma ei oska isegi kehvalt lugeda vaid veerin. Normaalne. Ma küsin kohevarsti Piretilt harilikku ja kirjutan sinna peale ja siis olen lugemises kunn ja loodan venekeeles viie saada. Ma ei viitsi see veerand üldse õppida, mh. Mul on aint üks neli inkas ja üks kaks matas. Igatahes. Ma sain teada, et ma sain ajaloo olümpiaadil seitsmekümnest punktist 25:) Liis sai ka 25. Evelin sai 23. Me oleme nii osavad. Ometigi ma tahan edasi minna:D Kena oleks ju. Numps ka. Õpetaja räägib midagi tekstist jou, ma ei viitsi kuulata, ma parem õpin kohe venekeelt da. Ma nüüüüüd kohe teen seda. Oh, homme on juba reeede. Ja siis ma lähen peale kooli mingi bussipeale. Ma lähen vist vast mingi viieks Pärnusse. Siis ma jõuan Margega ka kokku saada ja papat näha ja siis minna Kiisu sünnale. mhmh. Ahja. Ma ei saa aru miks osad inimesed aru ei saa mida "mhmh" tähendab. Näiteks Pärnu Janika. Oh siin lauses olid kõik tähed suured. Suva, ma nüüd teen venkat, ausalt.
PS! Hendrik, sa ausalt eksisid eile;) Mina ei eksinud..ükspäev. Mul on peaaegu alati õigus, mäletad;)?
See plastiliinist kiisu on Liisu tehtud;) Sahlene rules!!!!!!!:P

Enne linna mineku õmblesin ma oma pusa kitsamaks, saades inspiratsiooni Laglelt, kes ka jamas midagi oma teksastega:D Igatahes. Ma pidin pool viis Stefaniga kokku saama, aga kae nalja. Mu ema hilines koju. Ausalt see oli esimene kord elus, kui ta seda tegi. Ja siis ma jõudsin kohale alles 16.52. Õnneks oli Stefan mind aint 2 minta oodanud, sest ma enne teatasin talle et ma hilinen. Igatahes, me otsustasime sõnatult minna kompressorisse, teepeal me naersime meeletult sest ma rääkisin talle oma haledast olümpiaadist. Da. Kompressoris olid Aila ja RastaPille ja Rene. Ja meie Stefaniga istusime taha kuhugi lauda ja rääkisime "suud puhtaks" mis on kena väljend. Vahepeal vaene Stefan möirgas ja märatses, aga see oli vaid korraks. Igatahes, lõpuks hakkas nagu tavaliselt tulema teemakorda haiged naljad ja minu oigamine. Mh, see pole minu süü et ma reflekse oman. Igatahes, Stefan tõmbas mu keeleneedi keelde. A see polnud valus. Ja me naersime üüratult. Lõpuks tuli meie lauda Marko. Temaga ma tantsisin valssi ja ajasin tooli ka ümber. Nuux. Stefan tõstis selle üles. Numps. Siis ma läksin näiteringi. Oli meeletu. Saime kastist piparkooke süüa ja muudki nalja teha. Isegi Raija oli ja noh , numpzz. Me tegime multikat ka,keda huvitab sellele ma kunagi seletan;)

Praegu räägin Liisu ja Eliisaga. Numpps.

Ps! Stefan, see möödub...augustiks oled korras;D

Nüüd ma lisan siia pilte, kiizule:D

Enne linna mineku õmblesin ma oma pusa kitsamaks, saades inspiratsiooni Laglelt, kes ka jamas midagi oma teksastega:D Igatahes. Ma pidin pool viis Stefaniga kokku saama, aga kae nalja. Mu ema hilines koju. Ausalt see oli esimene kord elus, kui ta seda tegi. Ja siis ma jõudsin kohale alles 16.52. Õnneks oli Stefan mind aint 2 minta oodanud, sest ma enne teatasin talle et ma hilinen. Igatahes, me otsustasime sõnatult minna kompressorisse, teepeal me naersime meeletult sest ma rääkisin talle oma haledast olümpiaadist. Da. Kompressoris olid Aila ja RastaPille ja Rene. Ja meie Stefaniga istusime taha kuhugi lauda ja rääkisime "suud puhtaks" mis on kena väljend. Vahepeal vaene Stefan möirgas ja märatses, aga see oli vaid korraks. Igatahes, lõpuks hakkas nagu tavaliselt tulema teemakorda haiged naljad ja minu oigamine. Mh, see pole minu süü et ma reflekse oman. Igatahes, Stefan tõmbas mu keeleneedi keelde. A see polnud valus. Ja me naersime üüratult. Lõpuks tuli meie lauda Marko. Temaga ma tantsisin valssi ja ajasin tooli ka ümber. Nuux. Stefan tõstis selle üles. Numps. Siis ma läksin näiteringi. Oli meeletu. Saime kastist piparkooke süüa ja muudki nalja teha. Isegi Raija oli ja noh , numpzz. Me tegime multikat ka,keda huvitab sellele ma kunagi seletan;)

Praegu räägin Liisu ja Eliisaga. Numpps.

Ps! Stefan, see möödub...augustiks oled korras;D

Nüüd ma lisan siia pilte, kiizule:D

Enne linna mineku õmblesin ma oma pusa kitsamaks, saades inspiratsiooni Laglelt, kes ka jamas midagi oma teksastega:D Igatahes. Ma pidin pool viis Stefaniga kokku saama, aga kae nalja. Mu ema hilines koju. Ausalt see oli esimene kord elus, kui ta seda tegi. Ja siis ma jõudsin kohale alles 16.52. Õnneks oli Stefan mind aint 2 minta oodanud, sest ma enne teatasin talle et ma hilinen. Igatahes, me otsustasime sõnatult minna kompressorisse, teepeal me naersime meeletult sest ma rääkisin talle oma haledast olümpiaadist. Da. Kompressoris olid Aila ja RastaPille ja Rene. Ja meie Stefaniga istusime taha kuhugi lauda ja rääkisime "suud puhtaks" mis on kena väljend. Vahepeal vaene Stefan möirgas ja märatses, aga see oli vaid korraks. Igatahes, lõpuks hakkas nagu tavaliselt tulema teemakorda haiged naljad ja minu oigamine. Mh, see pole minu süü et ma reflekse oman. Igatahes, Stefan tõmbas mu keeleneedi keelde. A see polnud valus. Ja me naersime üüratult. Lõpuks tuli meie lauda Marko. Temaga ma tantsisin valssi ja ajasin tooli ka ümber. Nuux. Stefan tõstis selle üles. Numps. Siis ma läksin näiteringi. Oli meeletu. Saime kastist piparkooke süüa ja muudki nalja teha. Isegi Raija oli ja noh , numpzz. Me tegime multikat ka,keda huvitab sellele ma kunagi seletan;)

Praegu räägin Liisu ja Eliisaga. Numpps.

Ps! Stefan, see möödub...augustiks oled korras;D

Nüüd ma lisan siia pilte, kiizule:D

edukas läbikukkumine.

Ma eeldan. Alandav, ma ei teadnud pooli asju. Osasid asju kirjutasin PEAAEGU õigesti. Huvitav kas need loetakse valeks? Kui ma kirjutasin Pravda asemel PRADA, ja "Keisri Hull"-u asemel "Hull Keiser" Oh ma olen nii hale. Ja kui oli küsitud milline oli Eesti lipp enne nõukogude aega siis ma kirjutasin et KANDILINE. Alguses ma kirjutasin sini-must-valge. Aga selle ma tõmbasin maha:)
Jei. Igatahes, poolviis minen linna ja varsti on juba reeeede ja saab Kiisu sünnale. Juhhei:D

oh seda õnne, suurt ja üüratut õnne

Igatahes ma ärkasin veits aega tagasi selle peale üles, et Liis helistas mulle. No ma siis juhtusin midagi küsima, ja ta kohe oskas vastata ka:) how nice is that. Mul on endiselt peas ( hädavaevu) need EKP juhid.
* 1944-1950 Nikolai Karotamm
* 1950-1978 Johannes Käbin
* 1978-1988 Karl Vaino

Ja rohkem ma ei tea üldse midagi. Mul on kõik meelest läinud. Suitsu tahaks,kui kõht nii tühi poleks. Igatahes, ma lähen teen omale teed, pesen hambad ära, ja siis istun voodisse ja loen midagi läbi. Näiteks oma selle vihiku. Ja kui aega üle jääb siis ma loen sinist õpikut. Ma eelistan tegelt siiski sinist õpikut lugeda. Ma teen seda enne. Igatahes.Kui seevärk läbi saab siis ma olen rahul ja tulen koju. Ja pool viis saan Stefaniga kokku:) Jeei. Tsau.

Okei, ma jälle siin, mulle tuli sjuuke idee, et ma võiks kirjutada Venemaa presidendile PIKA kirja. Umbes sellise nagu siin blogis on. Ja oleks rahul. Ja möliseks taga, et ta mingi SITA maa president on, ja avaldaks kaastunnet. Ja mainiks et kui kunagi Venemaa veel üritab mingit väikeriiki hõivata siis ma PANEN TA PÕLEMA! Igatahes, ma mõtlesin ümber. Raudselt sellest tuleks hull skandaal ja sõda ja siis ma jääks süüdi ja oleks veits kurb.

<--- heapilt

Fakk, ma ei suuda enam ajalugu tuupida, kuigi see on kerge. Aga niiiiiiiiiiiii palju nimesid on. Ja mul on paranoia et neid läheb kõiki vaja, ja siis ma mingi..maitea. Igatahes, ma arvan et kui ma oleks nõukogude ajal sündinud siis ma ei tea, ma oleks ammu Siberisse saadetud. Need kõik mingid mõttetud tsensuurid ärritavad mind. " Oh sa tahad oma enda kultuuri säilitada, jobu oled vä. Tavai, põletame su raamatud ja kodu ära ja su pere saadame Siberisse, have a nice day:)" Mingi, nagu see oleks olnud väga EBA arusaadav et see on meeletult EBANORMAALNE takistada mingi rahvuse arengut ja keelata neil olla ja teha mida nad tahavad. Kurat, see ärritab mind niiväga lausa, et kui ma leiaks mõne kuradi vene kommunisti hetkel üles, kes veel elab, siis ma lihtsalt sõimaks teda niikaua kuni ta dropib deed. Ma võiks muidugi teha seda ka mõne nende järeltulijaga aga see oleks ebaaus. Seega ma ei tea. Nii vihale ajab. Ja siis noh mingi isegi Eestlased hakkasid lõpuks ära pöörama ja POOLDAMA kommunismi. Nagu üks meeldiv Esti mees Rein Ristlaan ütles:" Me püüdleme selle poole et vene keelt valdaks iga õpilane, iga eestlane. Emakeel on ja jääb isiksuse kujundamisel hindamatuks rikkuseks. Aga kui inimesel on kaks emakeelt, on ta ju kahekordselt inimene! Vaat mille poole me püüdleme!" No kuule, ANNA ABI! Mis kuradi kaks emakeelt. Mu emal POLE kahte keelt, sa vastik Rein Ristlaan, kuradi ideoloogiasekretär! Okei, Tsäpi meenutas mulle et ka Saksamaal olid sjuuksed värgid. Okei, seal võeti juudid alasti ja aeti nad auku ja võeti ehted omale. Ja see on õudsam, kui see mis siin toimus. Kuid Saksamaa vastu on ju tehtud kohtuotsuseid. Venemaa pääses sellega täiesti puhtalt ära ju. Ma ka lähen mingi lampi Venemaalne mingi maitea, miljonite inimestega, noh, peaasi et venelastest rohkem oleks, ja ütlen et " jou, teeme nüüd nii et kõik annavad oma asjad "riigile" ( loe: mulle) ja siis oleme kõik õnnelikud ja võrdsed:) Ja kui te ei taha siis ma olen sunnitud teie pered kuhugi Alaskale toimetama, et nad seal puid raiuks, juhuks kui seal on mõni:)" Hea et ma vihane pole.

HAHAHAHAHA! Mulle meenus nali mis Joonas kirjutas oma ajaloo TV-sse. Seal oli kaks pilti.Ühel oli vene naised, teisel olid ameerika naised. Neid tuli võrrelda. Joonas kirjutas miskit sellist: Vene eided nägid stagnaaegsemad välja, sest neil polnud rupse( rublasid ) et osta endale normaalseid riideid"

ma nüüd rahunen

Mu ema õpetab praegu Rikile sõna "vorst" aga Riki ei võta vedu. Igatahes. Hommikul äratas mind enne seitset Juhan malaav, kes oli 20 minta sisse maganud. Ma olin jumala reibas ja lootsin ka ärgata, aga kahjuks ma pilgutasin vist liiga kaua ja jäin uuesti magama. Igatahes ma väljusin kodus 8.55, mis on suht irooniline, sest hommikul ütlesin ma Jukile telefonis et ma raudselt magan edasi ja ärkan kell 8.55. Igatahes, koolis oli mata, kus ma midagi aru ei saand ja joonistasin hoopis "mutti musi" ja sain teada et mul on homme ajaloo olümpiaad. Jeeei! Hea et ma täiega õppinud olen. Ja hea et ma praegu selle asemel ei bloogi. Ja hea et ma ei pea homseks näidendit kirjutama. Aga ma palun, äkki Henri jõuab seda rohkem teha. Ma ei pea homme kooli minema, see on hea. Olümpiaad hakkab alles kell 12.oo Muuseas ma sain täna raamatukogust kirja, mis ütleb et mul on raamatute tagastamise tähtaeg "veits" möödas. See oli 24 Dets, 2004:) Ai laav itt. Uuuh. Igatahes, ma nüüd asun tagasi oma raamatute kallale, ja kui keegi teab misasi on Brežnev, siis feel free to tell me.
Ahja,täna on essa päev kus ma pole suitsu teind, eriti ei taha ka. Süda on paha ka. Mh. Nüüd mind kummitab see räpp: ma ei tahaa,mul on süda pahaa, pane mulle tahaa, aga ma ei tahaa. jaa nii edasi. tsautsau

Jee, ma sain ühe döörti litllõl siikrõti teada;D :**********************

ma käisin näiteringis. seal oli numz. maarjaga koos läksime. bussis laulsime ja rääkisime kõva häälega, siis tuli bussi kontroll. ma kardan neid alati,isegi kui mul on pilet olemas. kurb. igatahes. me läksime näitekasse ja me jõudsime näidendiga suht kaugele ja õpetaja näitas minu peal kuidas valssi tantsida. ja siis pidin mina marko peal näitama.ja siis henri peal. igatahes oli fann. ahja,mingi tädi oli kaa. kes otsis mingit neiut kes oleks tumedapäine, uude eesti krimisarja. da. me tegime elisa ja kadyanniga nalja et raudselt mingi politseikroonika vms. igatahes. ta tegi pilti ja palus kurba nägu teha, ja küsis kogemuste kohta ja küsis kas ma olen armunud ka olnud;DMa arvan et sinna ossa sobib maarja kõige enam, sest ta alles ütles et ta on kurb ja lounli pubekas. teda veel ta poiss pole mingi õpetaja pärast maha jätnud, ja veene pole ta ka nüsinud, aga jah, igaatahes oli fan. me saime suure kastitäie piparkooke ja kõik pugisid neid ja oli kena. ma naersin nii palju kui õpetaja mind kiisuks kutsus, kuni ma hakkasin lämbuma. ma vastasin ka piiksudes sest ma ei suutnud hingata, aga pole kah hullu.

igatahes on mul hetkel meeletult külm ja ma räägin juhani ja kiisuga. juhan räägib et ta joonistas kirjanduse tunnis ninasid ja kiisu räägib et ta oleks kurb kui veiko viiks ta vetsu ja enne välja ei laseks kui kiisu eemaldaks enda pluusi. niipalju siis sellest. teed tahaks, aga ma ei viitsi minna. mul on häid küpsiseid ka, ning mu vend ei taha mind musitada, aga ma tean ühte kes tahab:*

uanderful gloori, täna oli esimene koolipäev. esimene tund oli vene keel. üllataval kombel pole ma saanud tunnitööd viite:( ma lohutan ennast mõttega et õpetaja on lihtsalt aeglane. venekeeles ma pidin olema šaša. Nummi. Ma olin ka, aga kuna ma vene keeles lugeda eriti ei oska, siis ma lugesin oma osa sada korda mõttes läbi, ja Piret küsis et "veerid või" siis ma ütlesin da. Seejärel " see pole ebanormaalne, st see on normaalne!" ma arvan et te ei saa aru. ma sain, ta ka. igatahes,me naersime liisiga ka, ja üldse oli tore. a eile mul ei tulnud und ja ma valutasin kõhtu. nummi. mängisin ussimängu ema moblas ka. oli mõnus. ühesõnaga oli edukas koolipäev sest ma jõudsin ka
* liisi käe peale joonistada kassi, kusjuures kassi üks silm oli liisi sünnimärk
* teha joonasele veidi koledam kass käele
* saada tagasi kadilt parukas, mis nägi väljga nagu kadi oleks sellega juuksuris käinud
* naerda meie kooli tasuta toidu üle, mis nägi välja nagu paljas riis
* teha oma elu viimane suits. ma looodan!:D
* saada matemaatikas kahe
* edastada liisi ja piretiga mõtteid
* naerda niizama
* lugeda läbi kohustuslik kirjandus
* kirjutada inkas kirja
* täita geo TV-d
* naerda maarja loti üle

Sellega ma siis lõpetan, oli vapustav päev. Varsti on näitering. Kell kuus saame maarjaga kokku. Õhh. Ja siis varsti on ennvee kus ma lähen Kiisu sünnale,mis tõotab tulla tore. Ja kui ma jõuan siis ma lähen Juki poole ka;*

( Miks ma vahepeal kasutan suuri tähti,ja vahepeal mitte? )

Ma asun nüüd mata kallale, võõõibolla;D

hihi. mu kõht enam ei valuta, ja ma niizama hängin vabal ajal. ma mõtlen sellele et ma võiks oma bloogile ikka muu tausta panna. see must ei kõlba. igatahes. maaa...valutasin kõhtu hästi kaua. ja aretasime hendrikuga juttu. ja noh, naljakas oli. kiisuga rääkisime ka( tegelt me teeme seda siiani )
ema magas, just ärkas. ehk siis 18.40. suva. maarja käis siin, numps oli. ma andsin talle lehe kus oli kirjutatud koaaladest. siis ta läks ära. ja siis mu varbad külmavad ja ma olen niisama kohutav, ma ei saa aru miks ma täna üldse ilus pole. ahja. see ka veel et maarja arvas et kiisu on neiu. haha. ei ole igatahes. mulle endale jäi tiigri leht. kurat, kellel veel bloog on siis öelge ikka mulle. ma olen nii uudishimulik. da. mu varbad külemetavad ja vajavad massaasi.

tervaks mailaavi:*

mu kõht valutab ja valutab ja valutab, ja kõik toad on üli segamini ja ma olin just vannis.
12 ja 5

Hea et ma sajaga magan,pohhui et kell on 2.30 ja mu kõht valutab. Ma räägin Maarjaga ja Kiisuga ja Lexiga.
k2w>pingwiin! says:
ma kujutan ette, kuidas sa saaksid panna mingi ajalehte kuulutsuse, et otisd meest: Ilus, noor, söögitegemis- ning lapsehoidmis oskustega, lõbus kompaktne- mahub igale poole naine otsib meest.

Jah, selline vapustav kuulutus. Eksib kahel korral, ja pealegist täiesti kasutuskõlbmatu. Misjaoks mul kuulutusi vaja on:D?
Igatahes, et teha elu ägedaks, panen ma siia nüüd picce, kus ma olen blond ja waild. Ja selliseid kus ma pole blond, vaid lihtsalt waild. Ja et igavaks ei läheks siis ma panen siia ka pildi " niisama mu kehaosadest"

mu neljapäev. see oli ÜLEEILE. gaad.

Igatahes, neljapäeval ma ärkasin enne kaheksat üles. Pool kaheksa vist isegi. Da. Siis ma hängisin kodus ja sõin võikut ja jõin teed ja lootsin, et kõik magavad. Aga mu ema ja my ärkasid miskipärast üles ja hängisid ka ringi korteris. Igatahes, kell pool 10 vms, läksin ma toast välja, et jõuda trolliga baltijaama, et juhan seal kuus aastat minuta külmetama ei peaks. Ma tegelt ootasin teda kaks minta balti jaamas:( kuuurb. Igatahes, me läksimesinna. Müürile. Teateküll, trepist üles ja puha. Me olime seal kõigest tund aega, selle aja jooksul suutsid mu kindad müüri külge külmuda, ja noh, mõnna. Kiisu oli ka seal üleval ja kajakad jälitasid meid. Kuna Juki väitis et raudselt tehakse kompressor kell 11 lahti, siis me ootasime seal, kuni tuli tädi, kes mainis et tegelt tehakse hoopis kell 12. Siis me otsustasime Jukiga minna Virru. Jeeei. Ma ostsin sealt pulgakaid( mis haisesid nagu vesipiibutubakas- nii väitis vähemalt juki) Ja siis me läksime jälle tagasi kompressorisse. Me jõudsime kohale küll 1 minut enne 12. Kuid ometi istusid ühes lauas Kerttu ja Rait ja Kaups ja ta "naine" ja Kadi ka. Ja teises lauas istusid Hendrik ja Kiisu ja Hardo ja Tsäpi ja Pisi. Me istusime Jukiga hästi taha ja olime meeletud autsaiderid, kuni me kutsusime bäkkappi,kelleks oli Liisu. Ta saabus üllatavalt kiiresti, mis oli hea. Me siis tsättisime ja niisama olime seal, vahepeal ma käisin sõbrustasin oma sõbra Hendrikuga ja kui Hendrik lahkus, siis leppisin Hardoga ka ära:D Vahepeal tahtis Rait nätsu, ja ma läksin pakkusin talle. Kadi ütles mulle selle aja jooksul kolm korda " MIKS SA EI ÖELNUD ET SA KOMPRESSORISSE TULED, MA OLEKS SU PARUKA TOONUD" kohutav inimeseloom. Ma ei saa aru lihtsalt,a suva.Ahjaa.Enne kui Liisu tuli, luges Juhan mulle luuleust ette, kus oli sõna"lits" see oli nii naljakas, et ma ajasin oma koka ümber:( ma ajan seda koguaeg ümber. Pärast me lugesime kõik ringis luuletusi. Numps. Siis ma helistasin emale, ideega et talle võiks ka teatada et juhan meile tuleb. Ma rääkisin umbes nii: "Tsau,kuule. Kas sa lähed täna kuskile? Ei lähe? Ahaa, et siis siis lähed kui kutsutakse? Nummi. Mmm..Juhan tuleb meile,miskell sameid koju vajad? haha. ok tsau. " Nummi. Siis meläksime Liisu ja Jukiga minupoole Fämiligaid vaatama. Liisu vajus pidevalt ära,sest ta polnud maganud öösel. Igatahes,kell kuus hakkasime liikuma linna poole. Et minna vaatama memme surma. Me olime juba meelespea mänguväljakul, ootasime Liisi ja tegime suitsu, kui äkki mu ema helistasja ütles et ma koju mineks. sest ma pidin last hoidma, sest teda siiski kutsuti välja.Nupss. Siis me kurvalt läksimegi minupoole. Liisu läks küll koju magama, aga tema asemel tuli Liis. Me mängisime aliast ja muidu hängisime niisama. Lõpuks hakkasime telkutvaatama. Mu vend ahistas Liisi, ja vahepeal kõik loopisid üksteist asjadega. Nummi-ummi. Maimäleta, mingiaeg tulimu ema ja siis Liis lahkus kohe. jou.Ma sõin krevette ja mu käed hakkasid nendest kipitama, aga jukile üldse ei maitsenud. Maisaa aru miks.Igatahes, me vaatasime filmi, maimäleta millist. Seal oli paljas naine..aaa see oli see beibe-konvoi:D vms. Siis vaaatasime sõpru ja pärast seda taandusime suuresttoast. Igatahes, ma ei saa aru kasmu voodi jääb kitsamaks,võima tõepoolest laienen( nagu villu mainis;) ) Igatahes..oli lõbus:D Ma sain hommikul teada et ma niizama une pealt musitasin jukit. Raudselt ta nägi und:D:D
Kell 1 hommikul äratas meid Siimu kõne. Maimäleta mis nad tahtsid. Väliseestlane oli siin.Mu ema läks taga välja. Me sõime ja vaatasime telkut. Siis tuli liis keda mu vend IKKA ahistas. siis me läksime linna, kui mu ema tagasi tuli. Jaaaa...rohkemmaimäeltaa:D No buss oli täis ja me olime suvakad:D Blabla. Kompressoris olid Stefan ja Kerli. Oh neid. Hihi. Me niizamahängisime. Ja ma saatsin juki ukseni, sest Henri tahtis juba tulla. JEi ma olen nii vanted. Ja ma olen niiiiiii täpne et see on lausa uaild. Ja siis ma olin veits üksi, ja lõpuks tuli henri ja me hängasime niizama ja ma ostsin talle kokakoola. Jeei. Ja me rääkisime ja sõime kanasalatit ja küüslaugu leibu ja olime niizama. Äkki tuli mulle idee minna ööseks Maarja poole. Ma helistasin Maarjale, ta ema küsis et kas ma tahan et nadmu lapsendaks. Seda ma tõepoolest soovisin. Ja kuna nad oma tütrekest koju ootasid siis me hakkasime Henriga trollile minema, kuna ma olin nii vässu vajusin ma henri peale ja ta hoidis mult käega ümberit kinni, et ma ei kukuks. Ja siis tuli Elise haha. Nummi. Ma olin nagu rooh. Jeei:D Trollis me vaatasime Henriga taskuvaraste videot ja olime niizama. Henri läks Prisma juures maha. Maläksin maarja poole. Naersime ja vaatsime filme. Numpss. Da. Hommikul tulin koju, olin lõbus.

Ma kopin juhani versiooni ka siia. et noh olla täpsem:

sa tulid vastu mulle balta ja olid seal veits ja siis me läksime sinna üles kus sa tegid ksuitus ja ootasime et kell saaks 11 ja siis pea-aegu 11 me läksime kompressorisse mis oli ikka veel kinni ja siis me äksime käisime virus kus sa ostsid pulgakommi ja isis me istusime seal taga ja ootasime et saaks 12 ja mõtlesime kui kaua me lähme kompressorisse ja siis me läksime kompressorisse ja seal oli näiteks hendrik, kadi, kerttu, rait ja me istusime eemale ja siis sa kutsiusid liisu ja siis vahepeal tuli ka kaups mind tervitamaja ta sai naise käest pureda ja siis tuli liisu ja vahepeal ka hardo ja siis me olime seal ja siis veel veits ennem sa ajasid koka ümber ühel mõjuval põhjusel ja siis mängisid porgandiga ja siis veel käisid sealt hendriku lauas ja hiljem leppisid ära hardoga ja siis me kell 1 läksime baltijaama ja sõitsime seitsmega ühispanka ja seal oli mingi tore tädi ja siis me läksime sinupoole ja vaatasime family guyd ja siis me hakkasime minema ja liis tuli ka ja siis selgus et su ema tahab et sa last hoiaks ja isis me läksime nukralt tagasi ja mängisime aliast ja isis minu isa tuli mulle muusikavideot näitama ja siis me veel vaatasime family guyd ja isis us ema läks ära ja me vaatasime tv ja riki ahistas ja siis tuli su ema tagasi ja siis varsti läks liis ära ja siis sa sõid krevette ja siis ma sõin nagu mehed ikka ja siis mingi aja pärast mu tekkis käele lahe muster ja siis kui sõbrad said läbi me veel vaatasime family guyd ja siis me tegime 3 magamiskohta ja isis me miiilustasime ja siis me magasime ja vahepeal sa tõmbasid mu pea enda pooel ja siis tegime ühe musi ja isis me magasime edasi ja hommiku lsiim helistas ja siis oli üks väliseestlane ja sisi se ema läks ära ja isis me läksime köäöki ja laudisime doominokive ja siis me veits sõime ja siis vaatasiem viisikutefilmi ja siis tuli liis ja siis liisi ahistati jälle ja siis hanri saatis sulle kurva kirja ja siis me hakkasime linna minema ja isis liis läks peatuses ära ja siis me sõitsime ja rääkisime ja siis buss oli hästi täis ja siis ikkagi õnnestus anda imrele piip ja siis me sõitsime veel nagu kaks tundmatust ja siis me tulime maha ja läksime kompressorisse ja seal oli stefan ja kerli ja lennuk ja see neljas tydruk ja siis me olime seal ja siis ma hakkasin minema ja siis sa ukse juures kasutasid oma häid reflekse ja siis tulid kerttu ja laura ja siis tuli henri ja hiljem sa alandasid enam elise ees. :D