Tegelt pohhui, kogu aeg saab õnnelik olla. Kui luwwid, ja siis kui ei luwwi, siis ka, sest love only gets you down! Või kui kodu on täis head ja paremat, ja siis ka kui ei ole, sest siis ei saa seda ära süüa ja sajakiloseks minna. Või siis kui on kokakoolat, ja kui pole, sest muidu kukuvad hambad ära. Ja kui ei ole kõige jubedamat hangoverit, ja siis võib olla happy kui on ka, sest siis saabki põhjuse miks teki sees istuda arvuti taga ja mitte kellegagi rääkida. Ja siis, kui telefoniarve on ema poolt ilusti makstud ja ema ei jonni, aga noh siis ka kui ei ole, sest siis ei saa rumalaid kõnesid teha. Oh küll mina ikka leian endale põhjuseid rõõmus olla.
Ja see asi ka, et eile Kätuga avastasime selle, et öeldakse eksole et alkoholised inimesed käituvad niimoodi, nagu nad tegelt tahaks ka kainena käituda, ja on lihtsalt enda isiksuses vabamad. Me jõudsime kondensuseni, et see on totaalne.. pask. Sesmõttes, et ma kujutan ette, et kui ma oleks üüberpurjus, läheks kluppi ja hommikul ärkaksin mingisuguse tüübi kõrval, kelle kõrvad on peast eemal, seljas lilla liibuv särk ja padi kõõmane, siis vaevalt et ma oleksin maandunud sinna ka kaine peaga* Lihtsalt noh, alkoholiga tekivad igasugused uitmõtted, mida kõiki tahaks teostada, ilma et mõtleks tagajärgedele, aga kaines vaatenurgas on need tagajärjed põhiteemad.
Ja samas ma ikka veel mõtlen, et mis siis oleks saand, kui ma poleks too päev helistanud, kas siis oleks maailm parem paik või?
*See jutt on väljamõeldis ja niisama näide, ma pole kunagi ärganud peale klubi sellise tüübi pool, või üldse mingi tüübi pool.. ja okei ausalt öeldes ma olengi ühe korra elus klubis käind:(
No comments:
Post a Comment