is this it

On küll ja. Sillu ongi just see, kellega saame öelda sama lause, aga mõelda seda hoopis teisiti. Või siis lõpetada üksteise lauseid. Või hakata korraga suvalisel ajal naerma ja mõelda täpipealt sama asja. Silluga saab kuulata seebikaid ja naerda haigete lausete üle, mis telkust tuleb. Temaga saab öösel ärgata, kuna mu vend kriiskab nutta. Tema on see kes ütleb MALLUUU ( muidugi Jon ka, aga tema ei loe, sest tema niizama korrutab seda nagu langetõbine ) Ta lihtsalt vahepeal ütleb mingite väärakate asjade peale mida ma teen " isssand see oli nii nunnnuu" pohhuj, kui ma teen mingi kummalise " jaaaaa". Ta on ainuke, kes paneb mu hoopis teise hääletooniga rääkima. Ta paneb mu teki alla ronima ja ütlema et: "Hakkame käima" Tema paneb mu koolitöös puudulikuks jääma, aga ma ei virise. Ma lihtsalt jumaldan seda, kuidas me kõigest tsätime. Alates" kuidas koolis läks" kuni " tahaks ka mees olla8-)" oh well. Ma armastan seda kuidas ta tõstab nunnult kulmud üles, siis ta on nagu " midaaa:(" ja see on nii nunnu. Ja see on ka nunnu kuidas ta nulg ütleb. Pehme ell-iga. Hihi. A ja veel meeldib mulle temaga voodis lebada ja telkut vaadata, suva et me kunagi midagi normaalselt ei vaata. Ja see oli nagu niii nunnu kui ta mingi: hõhõ, ma võin ise su püksid kitsamaks teha. Mismõõõtees. Ja no, hea et me täna ei arutanud, keda meie pulma kutsuda:) Nii inimlik eks, siis mõtlesime, et MIS lollid abielluvad 16-aastaselt. Ükspäev arutasime laste nimede üle ka. Õõõõõõh, ma võiks neid asju lugema jäädagi, aga noh, mul on uni aga no mul tuli selline sillutuju kaaa. Meeletu