Kuulan aina Laura Marlingut, niiiii hea laulja ikka.
Ikka on eriti lamp olla. Ma pole kurb, vahepeal olen nii nii nii rõõmus, et ma lähen. Samas on selline tunne, et maailmal ei saakski olla rohkem pohhui, kus ma siis parasjagu olen. Või nii. Praegu ma küll rõõmus pole.
Kurb ka pole.
Lihtsalt niiiiii ääretult pohhui on.
Samahästi võiks minna Mongooliasse mingi auke kaevama, sama mõttekas.
not at all well.
No comments:
Post a Comment